"Kavandatav kokkulepe peegeldab Bideni administratsiooni pühendumust meie demokraatlike liitude elavdamisele ja kaasajastamisele kogu maailmas," teatas USA välisministeerium.

"See kavandatav leping, mis sisaldab Korea Vabariigi toetusmaksete suurendamist, kinnitab veel kord, et USA-Korea liit on oluline nurgakivi, et tagada India-Vaikse ookeani piirkonnas stabiilsus ja julgeolek," lisas USA välisministeerium.

Kokkulepe, mis pole lõplikult vormistatud ega allkirjastatud, vähendab Trumpi administratsiooni ajal tekkinud Souli ja Washingtoni pingelisi suhteid.

USA endine president Donald Trump nõudis, et Lõuna-Korea viiekordistaks USA sõdurite võõrustamise eest makstavat rahalist toetust. Samuti käis Trump välja idee, et viib USA väed üldse poolsaarelt minema.

Trumpi administratsiooni keeldumine läbirääkimistel edasi liikumast tekitas muret ka teistes USA pikaajalistes kaitsepartnerites. Sealhulgas Jaapanis ja NATO riikides.

Kulude jagamise lepingut USA ja Lõuna-Korea vahel on uuendatud iga viie aasta tagant. 2019. aastal saavutati vaid üheaastane kokkulepe, kuna pooled ei suutnud jõuda pikemale kokkuleppele.

Põhja-Korea diktaator Kim Jong Un on viimastel aastatel suurendanud tuumarelvade väljatöötamist. Kim on jätkanud massihävitusrelvade arendamist, hoolimata kolmest kohtumisest Trumpiga.

USA uus administratsioon on läbi vaatamas hoiakut Põhja-Korea suhtes. Kimi tuumarelvaprogramm ei ole siiski lisatud Bideni välispoliitiliste prioriteetide hulka. 

Esmaspäeval algasid Korea poolsaarel ka USA ja Lõuna-Korea iga-aastased ühised sõjalised õppused.