Teisipäeval valitsuse poolt kinnitatud ranged piirangud on need, mis teevad lõpu koroonaviiruse leviku tõusufaasile, ütles Kiik.

"Me näeme juba praegu, et nakatumise trend on (seniste) piirangute mõjul mõnevõrra aeglustunud, aga jätkuvalt tõususfaasis. Viimased otsused on need, mis annavad võimaluse viia nakatumiskordaja R alla ühe, mis tähendab, et märtsi teises pooles hakkavad numbrid langema," lausus Kiik.

Kiige sõnul lubab raskest olukorrast kiiremat väljatulekut ennustada see, et suur osa tervishoiu- ning hooldekodude töötajatest on vaktsineeritud, mis aitab vältida haiglate ja hooldekodude nakkuskoldeid.

"Ma arvan, et meie (nakatumiste) tipp on märtsi keskpaik ja teises pooles hakkab langema. Kevade teine pool tuleb oluliselt helgem, seda ma julgen lubada," nentis Kiik.

Kiige sõnul on rangete piirangute kasuks otsustamise taga ka Briti tüve kiire levik Eestis.

"Me näeme, et (nakatumiste) kasvutrend on poole peal, küll võib-olla mõnevõrra raugemas. Samal ajal me teame, et Briti tüvi on muutunud Eestis domineerivaks tüveks. /.../ Kõige värskemad proovid viitavad sellele. See on aja küsimus, millal see muutub Eestis valdavaks tüveks," ütles Kiik, ja tõi näiteks teiste riikide kogemuse.

Kiige sõnul toetas ta juba varem rangemate piirangute kehtestamist, kuid lisas, et valitsuses pole selles küsimuses tekkinud Keskerakonna ja Reformierakonna ministrite vastandumist. "Tõsi on ka see, et jõujooned ei jookse alati erakondi pidi," märkis ta.

Vaktsineerimisplaaniga jaotati Eesti piirkondadeks

Kiik lausus vaktsineerimise tempole osaks langenud kriitikat kommenteerides, et ühiskonna ootusest võib aru saada, kuid tempot hoiavad oodatust madalamana tehnilised üksikasjad ja saabuvate vaktsiinidooside arv.

"Ühiskonnas on arusaadavalt väga kõrge ootus, nõudlikkus, et iga vaktsiin, mis jõuab riiki, saaks 24 tunni jooksul tehtud. Alati pole see tehniliselt võimalik, on vaja osa vaktsiine sulatada, transportida, doseerida, lahustada," nentis ta.

Kiige sõnul on perearstide võimekus vaktsineerida arusaadavalt suurem, kui Eestisse jõudvate vaktsiinidooside arv: kõigi Eesti perearstikeskuste võimekus kokku ulatub tema sõnul 50 000 vaktsineerimiseni päevas.

"Häda on selles, et vaktsiini sellises koguses (Eestisse) ei tule ja meil ei ole praegu eesmärk vaktsineerida iga inimest tänavalt, vaid keskenduda riskirühmadele; neile, kellel on suurem võimalus haiglaravile sattuda. Laiema elanikkonnani jõuame mais," ütles Kiik, ning lisas, et vaktsineerimiste arv peaks juba märtsis ja aprillis kasvama.

Kiik möönis, et piirkonniti erineva vaktsiinidooside arvu põhjustas valitsuse teadlik samm jagada Eesti perearstikeskused viieks grupiks.

"Enne said paika perearstinimistud, kus oli kas rohkem riskirühma nimistuid või kõrgema nakatumisega piirkonnad. Toona olid need Harjumaa, Ida- Virumaa, Pärnumaa. Perearstid jaotati viide gruppi ja inimesed said erineval ajal vaktsiini. See ei ole meie pahatahtlikkuse taga, vaid kui riiki tuleb vaktsiinidoose 10 000 nädalas, siis ei ole neid mõtet jagada 800 eri ühiku vahel. On tulnud teha valikuid. Nüüd saame rohkematele perearstikeskustele vaktsiini pakkuda," lausus Kiik.

Kiik märkis ka, et märtsis läheb enamus, neli viiendikku Eestisse saabuvatest vaktsiinidoosidest esimese vaktsiinisüsti tegemiseks. "Väga väike kogus Pfizer/BionTechi, umbes 20 000, on see teise doosi kate. Kõik AstraZeneca vaktsineerimised on esimese doosi vaktsineerimised, kuna sellel on intervall kaheksa nädalat, ja ei juhtu midagi, kui see on natuke pikem," lausus Kiik.