"Koroonaviiruse pandeemia üha laialdasema leviku ja sellest tulenevate rangete piirangute tõttu loomesektoris oleme aga sunnitud tegema teistsuguse otsuse ning suunama teema-aastaks mõeldud eelarve, 200 000 eurot, kultuuriministeeriumi kriisiabi reservi," kirjutas kantsler Tarvi Sits Eesti Meediaettevõtete Liidule saadetud kirjas.

Ta lisas, et kultuuri- ja spordivaldkond on sisuliselt suletud, väärtusahelad taas katkenud ning avanemise asjus valitseb määramatus. Samuti peab tema sõnul arvestama võimalusega, et vajatakse uusi abipakette või ka kiireloomulisi toetusi.

"Oleme siiski väga tänulikud aja eest, mida pühendasite teema-aasta idee väljatöötamisse, ning ettepanekute eest kohapealset ajakirjandust toetada. Püüame otsida muid võimalusi ajakirjanduse toetamiseks niipea, kui eelarve võimalused seda taas lubavad. Samuti võime tulevikus uuesti kaaluda ajakirjandusele pühendatud teema-aasta korraldamist, sest meie pikkade traditsioonidega ajakirjandus väärib tähelepanu, hoolt ja lisaressurssi."

Kultuuriministeerium kutsus eelmisel aastal meediaorganisatsioonid enda juurde arutama, kas tähistada 2021. aastat ajakirjandusele pühendatud teema-aastana. Teatavasti möödub 2021. aastal 200 aastat O. W. Masingu ajalehe "Marahwa Näddala-Leht" ilmumisest.

Eelmise valitsuse kultuuriminister Tõnis Lukas teatas mullu 16. novembril, et teema-aasta fookuses võiks olla regionaalne ajakirjandus ja et ta näeb "võimalust suunata teema-aastaks kavandatud riigieelarve toetus 200 000 eurot ühekordselt Eesti Kultuurikapitalile, kus otsuseid langetavad sõltumatud eksperdikomisjonid".

Teema-aastaid hakati tähistama 2000. aastal, kui esimene teema-aasta oli Eesti Raamatu Aasta. 2020. aasta teema-aastaks oli digikultuur. Varasematest teema-aastatest saab lugeda sit.