Kaksikutest algklassi õpilaste ema Berit ütles ERR-ile, et koolilaste saatmine kaugõppele võttis ta esmalt ohkama.

"Kuidas saada hakkama edaspidi, et kõik teeks oma tööd. Sest ma olen ise õpetaja, ma pean ise tunde andma. Ja mul on kolm last, see tähendab igaüks peab ka videotunnis käima," selgitas ta.

Hakkama tuleb saada kõikuva internetiühendusega ja teiste koduste segavate faktoritega. Näiteks kuidas teha nii, et ühe lapse videotund ei segaks teise oma. Samas klassis käivaid poisse ühe arvuti taha ei saa lubada, sest nii ei püsiks poiste tähelepanu üldse ekraanil.

"Mul on neljatoaline korter, igas toas on keegi. Suurem poiss on oma toas, üks on elutoas väiksematest, teine on oma toas ja siis emme istub oma magamistoas. Kui oleks veel lapsi, istuks vist WC-s," sõnas lapsevanem.

Kui sülearvuti saab kool vajadusel lapsele laenata, siis eraldi küsimus on algklassi lapse digipädevus.

Tartu Forseliuse kooli esimese klassi klassijuhataja Liis-Marii Roosnupp ütles ERR-ile, et kui lapsed digivahendit korralikult kasutada ei oska, on neil selleks vaja vanemate tuge.

"Pakungi võimalusi näiteks õhtuti harjutada, et siis õhtuti saavad vanemad koos lapsega ära harjutada selle tulemise, et hommikul on lapsel julgem," sõnas ta.

Õpetaja sõnul on keerulisem nendel lastel, kes ei oska veel oma tähelepanu nii hästi hoida.

"Klassiruumis saab õpetaja ikkagi minna kõrvale, panna käe õlale ja tähelepanu tagasi juhtida enda peale. Läbi ekraani on see väga raske," sõnas Roosnupp.

Väiksemad koolilapsed ise on aga kodus õppimise üle elevil, sest siis saab nende sõnul pauside ajal ka natuke mängida.