Kõige madalam on hooldekodude vaktsineeritus Ida-Virumaal

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Halliste hooldekodus Mulgi Häärber jätsid töötajad end vaktsineerimata. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Eestis keskmiselt on lasknud end vaktsineerida ligi kaks kolmandikku hooldekodude elanikest ja töötajaist. Kõige vähem hooldekodude elanikke ja töötajaid on vaktsineeritud Ida-Virumaal, kus see jääb alla poole.

Haigekassa raporteerib iganädalastel pressikonverentsidel, mitu hooldekodu on vaktsineeritud. Sel esmaspäeval oli jõutud 192 hooldekoduni 195-st ehk ring on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga sisuliselt peal. Ja need kolm, kus ei ole veel vaktsineerimisega alustatud, on seisnud selle taga, et neis möllab parasjagu koroona.

Ometi on viimased päevad toonud järjest teateid uutest koroonapuhangutest hooldekodudes ning ka koroonapositiivsete hulgas on nakatumine vanemaealiste seas taas tõusuteel.

Nakatunud on üle poole kuni peaaegu kõik elanikud ja sisuliselt kõik töötajad. Põhjus: kõik töötajad ja enamik hooldekodude elanikest keeldus vaktsineerimisest.

Nii on selgunud, et nii Mulgi Häärberi hooldekodus Viljandimaal Hallistes kui ka Kiviõli hooldekodus ei soovinud juhatajast hooldajateni end keegi vaktsineerida ega soovitanud seda ka oma hooldatavatele. Nüüd on enamik neist nakatunud ja mõnedki raskes seisus haiglasse toimetatud.

Seega formaalselt on vaktsineerimised hooldekodudes läbi viidud, ent siiani ei ole esitatud protsente vaktsiiniga hõlmatusest nendes hooldekodudes. Hooldekodu vaktsineerimine ei tähenda automaatselt, et enamik vanakesi on nüüd haiguse vastu kaitse saanud. Kui selle eesotsas on vaktsiinist keelduv personal, on suurema tõenäosusega ka suurem osa hooldatavaist vaktsineerimata.

Haigekassa statistikast nähtub, et kõige madalam on hooldekodude vaktsineerituse protsent Ida-Virumaal, kus nakkus on samas enim levinud.

Vähemalt ühe süstiga on seal vaktsineeritud 40 protsenti hooldatavaist ja 48 protsenti töötajaist.

Ida-Virumaale järgneb Harjumaa, teine nakkuse laia levikuga maakond, kus vähemalt ühe doosiga on vaktsineeritud 51 protsenti hooldatavaist ja 58 protsenti töötajaist.

Hooldekodu elanikest on ühe doosiga vaktsineeritud Tartumaal 61, Järvamaal 65, Põlvamaal 66 ja Viljandimaal 67 protsenti elanikest. Ülejäänud maakondades on elanike vaktsiiniga hõlmatus vähemalt 70 protsenti.

Kõige innukamalt on lasknud end esimese doosiga vaktsineerida Võrumaa (79 protsenti) ja Hiiumaa (78 protsenti) eakad.

Töötajaist on Ida-Virumaa järel kõige vähem vaktsineeritud Saaremaal (ühe doosiga 51 protsenti), järgneb Võrumaa (55 protsenti), juba nimetatud Harjumaa (58 protsenti), Põlvamaa (63 protsenti) ja Pärnumaa (65 protsenti). Ülejäänud hooldekodudes on töötajatest vaktsineeritud vähemalt 70 protsenti.

Kõige innukamad vaktsineerijad on töötajate seas Jõgevamaal (92 protsenti) ja Hiiumaal (117 protsenti). See kotermann Hiiumaa numbri sees tähendab haigekassa selgitusel seda, et alul pandi vaktsineerimisele kirja üksnes hooldajad, ent kui vaktsiinisaamiseks läks, said nad teada, et see õigus laieneb ka hooldekodu abipersonalile, nagu kokad, koristajad jm. Sellega kerkis ka vaktsineerituse tase üle saja protsendi - see on võrdluses end kirja pannute ja tegelikult vaktsiini saanutega.

Eesti keskmine vaktsiiniga hõlmatus ühe doosi järel on hooldekodu elanike seas 63 protsenti ja töötajate seas 64 protsenti.

Ida-Viru hooldekodudest on esimene vaktsineerimisring tehtud peale 84 protsendile, Harjumaal 92 protsendile ja Pärnumaal 95 protsendile. Ülejäänud maakondades on kõigis hooldekodudes esimene ring vaktsiini ära tehtud.

Hiiumaal on ainsana vaktsineerimine lõpule viidud ka teise doosiga. Seega seal on kirjade järgi vaktsineeritud kõik hooldekodude töötajad ja 78 protsenti hooldatavatest.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: