"Rahva teenrid" analüüsisid vaktsineerimisaja broneerimise üksikasju

Foto: ERR

Digiregistatuuris vaktsineerimisaja broneerimine osutus eakatele väga keeruliseks. Kas ja kuidas saaks selliseid asju teisiti teha, arutasid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" saatejuht Mirko Ojakivi koos ajakirjanike Heidit Kaio ja Aivar Hundimäega.

Ojakivi leidis, et teist nädalat järjest on käimas eksperiment eakatega, kes peaks suutma riigi digisüsteemides orienteeruda, et end vaktsineerimisele kirja panna.

"Tagajärg on see, et segadust on oi-oi kui palju. Inimesed ei ole rahul sellega ja lõppkokkuvõtteks tekib jälle küsimus, kas me peame keset kriisi alles nüüd nende teemadega tegelema," sõnas ta.

Hundimägi ütles, et tagasilööke tuleb paratamatult, kuid oluline on see, et võimalikult suur hulk inimesi saaks vaktsineeritud.

"Mis see alternatiiv on? Et laseme süsteeme katsetada pikka aega ja ütleme, et nüüd oleme valmis. Aga see tähendab seda, et see aeg on võetud inimelude arvelt," selgitas ta.

Ojakivi sõnas, et selles olukorras oleks võinud mõelda ka teistsuguste lahenduste peale.

"See on eksperiment inimestega. See on täiesti arusaamatu, kui eakatele inimestele proovitakse seda digimaailma tutvustada läbi selliste negatiivsete näidete," täpsustas saatejuht.

Kaio selgitas, et müra on tekkinud kahe asja tulemusel, esiteks sellest, kuidas inimesi teavitatakse. Teine suur faktor on tema sõnul aga vaktsiinitarned ja nende tempo.

"Need on kaks ujuvat ebakindlat pinnast, mis panevad asjad pidevalt muutusesse," lisas ta.

Ta tõi välja, et USA ja Suurbritannia on vaktsineerimisele ja piirangutele lähenenud teisiti kui Euroopa ja Eesti. Mõlemad riigid on ka näiteks öelnud kindlad kuupäevad, mil piirangud kaotatakse.

"USA ja Ühendkuningriik läksid seda teed, kus nad võtsid vaktsineerimist poliitilise küsimusena nagu suisa võidurelvastumisena," ütles Kaio ja lisas, et riigid tegid suuresti koostööd ka teadlastega, et tarneahelaid parandada ja tehnoloogiaid arendada.

Euroopa Liit lähenes Kaio sõnul asjale kaubandusküsimusena.

Pole selge, kes ja kuidas vaktsiini saab

Ojakivi ütles, et talle on aga sotsiaalmeediat jälgides mulje jäänud, et jääkdoose on palju rohkem kui nn põhidoose, sest tihtilugu saavad vaktsiini noored ja terved inimesed.

Hundimägi lisas, et kui endast aktiivselt märku anda, siis võibki inimesel vedada ja ta saab ülejäänud doosi endale.

Kaio selgitas, et möödunud nädalal oli Eestis tavapärasest rohkem vaktsiinidoose ning lähtuti põhimõttest, et parem anda rohkem esmakordseid kaitsesüste paljudele, kui vähestele mõlemad süstid. Ta sõnas, et vaktsiine ei tohiks üle jääda ja parem anda jääkdoosid n-ö suvalisetele inimestele.

"Mina vaidleks vastu, kui see ühiskondlik sõnum, mis levinud on, et iga vaktsiin, mis on kehas on väga hea. Siis ma olen üldprintsiibis sellega nõus, et raisku ei tohi midagi lasta. Aga nüüd on küsimus selles /---/, kui mul selgub, et sihtrühma inimesi ei õnnestu esimese kõne peale kätte saada, kas ma hakkangi siis kutsuma naabritüdrukuid ja naabripoisse," ütles Ojakivi.

Kaio küsis seepeale, et mida siis ülejäägiga teha tuleks.

"Meil on jah võetud suund, et vanemaeelised vaktsineerida /---/ ja teine lähenemine on see, et pigem vaktsineerida need, kellel on rohkem kontakte," lisas Hundimägi.

Ojakivi vastas, et talle tundub nagu saadaks selles süsteemis edu neid, kes on agaramad ja ogaramad. Kaio lisas aga, et on oma perearstile korduvalt helistanud ning on vastuseks saanud, et vaktsiine ei ole üle.

Lisaks ütles Ojakivi, et perearstidel lasub ka liialt suur koormus, sest ennekõike peavad nad igapäevaselt oma patsiente ravima, nüüd aga veel suurt hulka inimesi vaktsineerima.

Muu hulgas räägiti saates ka eriolukorra potentsiaalsest kehtestamisest, mis oleks Hundimäe ja Kaio arvates poliitiline samm ning juhiks tähelepanu ära oluliselt.

Hundimägi tegi aga ettepaneku valitsuse tööd järgima panna kahe- või kolmeliikmeline ekspertgrupp, kes teeks juhtimisotsuste kohta sõltumatu analüüsi ja kaardistaks käitumist koroonakriisis.

"Selline tarkade grupp võiks seal juures olla ja kaardistada see asi läbi. Ja siis teha ettepanekuid, mis läks valesti ja mis mitte," selgitas ta. Selle mõttega nõustus ka Kaio.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: