Pärast neljapäevast vaktstineerimisrekordit oli suuremates Eesti haiglates reedel hingetõmbeaeg. Nii tehakse plaane ja kogutakse jõuvarusid tõelisteks vaktsineerimistalguteks, mis põhineb digiregistratuuri kaudu kinni pandud aegadel.

Nõnda näiteks ka Pärnu haiglas. Seal pannakse välja kaheksa vaktsineerimismeeskonda, lisaks kaks arsti ja ka tromboosikabineti õed.

Pärnu haigla ravijuht Veiko Vahula sõnul on see haigla jaoks esimene kord osaleda massvaktsineerimises.

"Nädalavahetuseks oleme planeerinud üle 1200 vaba aja vaktsineerimiseks, millest kõik on ka täidetud. Praegu on vaktsineerimisest loobunud 136 inimest, nii et homse päeva plaan on meil natuke üle 1100 inimese ära vaktsineerida," ütles Vahula.

Teated AstraZeneca vaktsiini riskidest teevad olukorra närviliseks ja toovad loobumisi. Lisaks on tulnud kriitikat perearstidelt, et vaktsineerimine on muutunud olelusvõitluseks ja massvaktsineerimist nimetatakse isegi kirvemeetodiks.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik selgitas, et riik peab mitut rauda tules hoidma.

"Ma arvan, et see on mõistlik lähenemine, et me kasutame võimalikult laialdast tervishoiuressurssi. Nii haiglate oma, perearstikeskuste oma, eratervishoiu asutusi, et olla valmis ka selleks, kui mõnel nädalal tulevad Eesti riiki tavapärasest suuremad vaktsiinitarned ja meil tuleb väga kiires korras korraldada kümnete tuhandete inimeste vaktsineerimisi," rääkis Kiik.

Reede õhtupoolikul tekkis taas pikk kiirabiautode saba Ida-Tallinna keskhaigla juurde, kus kõige rohkem koroonahaigeid. Umbes samal ajal oodati terviseametis pingsalt uut vaktsiinisaadetist, mis kipub laekuma pärast tööpäeva lõppu ja varem on nädalavahetuseks seisma jäänud, kuid nüüd püütakse seda käiku lasta.

"Pfizeri vaktsiini puhul on meil enam-vähem kuuajaline rütm olnud ette teada, palju seda tuleb. AstraZeneca puhul on see teadmine küll olemas, aga ühe nädala jooksul suudab kolm korda muutuda see teave. Kui me võtame viimast teavet järgmise nädala kohta, kus algselt pidi tulema  19  600 doosi, siis nädala keskel tuli teadmine, et see on 9600 ja viimane teave tuli, et on alla 3000," rääkis terviseamet peadirektorÜllar Lanno.

Nüüd, mill Euroopas on AstraZeneca vaktsiini tarvitamise suhtes riikidest kujunenud kaks leeri võiks loota, et mõni skeptiline riik annab midagi oma varudest Eestile, kuid poliitiliselt oleks see võimatu, sest siis annaks annetaja märku, et peab osa vaktsiinidest sisuliselt prahiks. Ainuke võimalus on deklareerida, et Eesti on kriisipiirkond, kus vajatakse abi ning siis avaneks võimalus midagi juurde saada.