"Rahva teenrid" võtsid luubi alla uued piirangud ja vaktsineerimispoliitika
Piirangute kehtestamine toob ettevõtjatele kaasa majandusraskuseid, kuid tuleb vaadata kellele ja millises ulatuses oleks mõistlik hüvitisi maksta, arutasid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" saatejuht Huko Aaspõllu koos ajakirjanike Neeme Korvi ja Krister Parisega. Lisaks räägiti ka vaktsineerimisest.
Parise arvates olid uued piirangud ootuspärased ning näiteks koolilaste kaugõppele saatmine oli tema hinnangul etteaimatav.
"Piirangud on mõistuspärased. Neid ei ole rakendatud valdkondades, kus pole olnud ilmselget seost (viiruse levikuga)," ütles Paris.
Korv ütles, et teadusnõukojas on eri teadlaste vahel kindlasti vaidlusi, kuid lõpliku otsuse piirangute osas teeb ikkagi valitsus.
"Mis on huvitav selle nädala juures, on teatav retoorikamuutus, mis eristab Kaja Kallast eelmisest peaministrist," ütles ta ja lisas, et Kallas on julgenud endale tuhka pähe raputada ja tunnistada, et on ilmnenud teatud probleemid näiteks vaktsineerimise osas.
Aaspõllu lisas, et Reformierakond olevat pooldanud leebemaid piiranguid, kuid Keskerakond soovis neid karmistada.
Korv sõnas, et peaminister oli öelnud, et kohe pärast mõne piirangu kehtestamist, ei saa hakata sellest tekkivat kahju kompenseerima.
"Neid asju tuleb balansseerida. Loomulikult koroonakriis vajab riiklikku sekkumist, aga me ei taha liikuda sinnakohta, kus on Läti," ütles Aaspõllu piirangute kohta. "Läti piirangud on täiesti teisest ooperist meie omadega võrreldes," lisas ta.
Paris lisas, et Lätis on aga tugevam soov kõva juhtimisstiili järele ning seetõttu on sealsed piirangud ka rangemad.
"Selle juures on ka laiem küsimus, kui näeme üleilmselt, et koroona toob kaasa /---/ riigi suurema sekkumise majandusse. Siis on küsimus, kuidas me väljume sellest," ütles Korv ja lisas, et tema loodab, et riigipoolne sekkumine jääb võimalikult väikseks.
Aaspõllu ütles, et ka tema on seda meelt, et riigipoolsete abimaksetega tuleks väga ettevaatlikult vaadata, kuhu see raha läheb.
"See ei ole hotelliomanike süü, et turiste pole, aga kas meil on ühiskondlikult kuidagi soodus hakata maksma neid puudujäävaid summasid maksurahast," arutles Aaspõllu.
Paris ütles, et kriisi puhul on oluline ka solidaarsus, ettevõtteid ei tohiks põhja lasta, vaid neid tuleks siiski mingil määral toetada.
"Kui me räägime siin sellest, et kriisis ei saa lõpmatult kõike toetada, siis majandus ise ka struktrueerub ringi nagu ükskõik mis teises kriisis," lisas Korv.
Vaktsineerimine on hoiakute küsimus
Aaspõllu tõi välja, et paljud tervishoiutöötajad ei lase and vaktsineerida ning ei saa eeldada, et kõik teised inimesed ka end kaitsepookida laseks.
Korv lisas, et ennekõike tuleb paika saada aga vaktsineerimise logistiline pool.
"Dooside hulk ka hakkab ilmselt proportsionaalselt järjest suurenema, tehaste tootmisliinid saavad hoo sisse," arvas Paris ja lisas, et ajapikku ilmselt kogu vaktsineerimisprotsess täiustub.
Paris ja Korv arvasid, et oluline on mõjutada ühiskonna hoiakut vaktsineerimise osas. Kui need inimesed, kes on kahtleval seisukohal, näevad, et nende tuttavatel pole vaktsiini tõttu tervisekahjustusi olnud, siis võib muutuda ka nende suhtumine.
"Loomulikul inimesed peaks laskma end vaktsineerida, selles pole mingit küsimustki. Aga sundida kedagi vaktsineerima, ma ei saa öelda, et ma seda pooldaksin," ütles Aaspõllu.
Lisaks tuli saates juttu ka vihakõne eelnõust, tuumajaama rajamise ideest ning ka Heiki Nabi positiivsest dopinguproovist.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve