"Rahva teenrid": viiruse leviku peatamiseks peavad inimesed oma käitumist muutma

Foto: ERR

Inimesed peavad aru saama, et kriisiolukorras ei tohi valvsust kaotada ning viiruse leviku piiramiseks tuleb kõiki ohutusmeetmeid järgida, arutasid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" saatejuht Mirko Ojakivi ning ajakirjanikud Evelyn Kaldoja ja Aivar Hundimägi.

"Ma arvan, kui meil ei oleks neid rekordeid, siis me ei saaks aru, miks meil on mingisugused asjad kinni pandud," ütles Kaldoja ja selgitas, et Lätis ja Leedus olid nii suured nakatumisarvud juba mitu kuud tagasi ning seal olid ka karmimad koroonameetmed.

Ojakivi sõnas, et prognooside järgi on paari nädala pärast haiglates inimesi kõvasti rohkem kui praegu ning juba on asutud piirama plaanilist ravi.

Kaldoja sõnul on eestlased harjunud olema koroonapandeemias kõige avatum ühiskond, kuid selline suhtumine ei ole kasulik. "Oma sellise stiiliga edasi liikudes, liigume väga sügava kuristiku poole," lisas ta.

Hundimägi tõi välja kolm põhjust, miks Eestis nakatumisarvud nii palju kasvama on hakanud. Esmalt arutas valitsus jõulude ajal, et piiranguid ei peaks rangemaks tegema, mis tekitas Hundimäe sõnu inimestes põhjendamatu julgustunde.

"Teine oli see vaktsiiniootus /---/, ülesköetud optimism, mis nende vaktsiinidega alguses oli. Arvati, et see lahendab kiiresti probleemi," lisas ta.

Kolmas põhjus on aga Hundimäe sõnul valitsuse vahetumine, kus opositsioonis olnud Reformierakond kartis minna vastuollu enda varasema kriitikaga valitsuse aadressil.

Ta arvas, et rangemate piirangute varasem kehtestamine oleks inimesed võibolla varem üles äratanud.

Inimesed peavad aru saama oma rollist viiruse leviku peatamisel

Kaldoja arvas, et mineviku üle arutamine ei lahenda probleeme. Ta rõhutas, et oluline on inimestele selgeks teha, miks ja kuidas viirus levib ning rääkida erinevatest näidetest, kuidas inimesed on koroona tõttu kannatanud.

Ojakivi nõustus, et süüdlase otsimine selles kriisis kedagi edasi ei vii ning ennekõike tuleks probleeme lahendada.

"Kohati selle vaktsineerimistempo puhul on otsustajad võtnud kaitsepositsiooni või üritanud põhjendada oma otsuseid," arvas Hundimägi.

Ojakivi lisas, et uue valitsusega tekkis ootus, et tuleb ka uut tüüpi kriisijuhtimine. "Riiki ei saa avada ja piirangud lõdvendada selle fooni pealt, kus on olemas platoo või kerge ots nakatumises üles, see peab stabiliseeruma kuskil palju madalamate näitajate puhul," sõnas ta.

Kaldoja sõnas, et inimesed peavad aru saama, et nende enda käitumisest sõltub viiruse leviku piiramisel väga palju ning kõiki ohutusmeetmeid tuleb rangelt järgida.

Ka Hundimägi arvas, et liiga paju oodatakse valitsuselt tegutsemist, kuid tegelikult on oluline ka üksikisiku või ka ettevõtte tasand.

"Valitsus on nagu köielkõndija, et sa ei saa vinti üle keerata, sa ei saa täitsa majandust lukku panna, siis on sul rida teisi probleeme," lisas ta.

Ojakivile tegi aga muret see, kuidas suhtutakse koolilastesse. Nende jaoks ei ole ka praegu vaktsiini ning sügisel võib osa probleeme veel õhus olla. Lisaks on lapsed tema hinnangul muutumas ka ka ühiskondlikuks ventiiliks, keda nakatumise kasvades distantsõppele saadetakse, kuid selleks peavad töölt koju jääma ka nende vanemad.

Lisaks tuli saates juttu ka 24. veebruari kõnedest ning Mailis Repsile esitatud kahtlustusest.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: