"Rahva teenrid": uus valitsus on mõjutanud koroonasse nakatumise kasvu

Foto: ERR

Soovist teha eelmise valitsusega võrreldes teistsugust poliitikat on uus valitsus aidanud kaasa koroonaviirusesse nakatumise kasvule, leidsid ajakirjanikud Vikerraadio saates "Rahva teenrid".

"Mulle tundub, et uuel valitsusel on mõju nakatuvuse praegusele kasvule, sest kui meil uus valitsus võimule tuli, /.../ siis uus valitsus esimese sammuna ühtlustas piiranguid üle terve Eesti, mis tähendas Harju- ja Ida-Virumaale seniste piirangute leevenemist. See natuke andis võib-olla ühiskonnale sellise sentimendi, et nüüd on justkui kõik paremini, nüüd on kõik tagasi lähemal normaalsemale olukorrale," rääkis ERR-i ajakirjanik Huko Aaspõllu.

Ta märkis samas, et valitsuse otsus oli samas taktis teadusnõukoja soovitusega, vahe oli selles, et nõukoda soovitas restoranid ja baarid kinni panna varem kui kell 21. Aaspõllu lisas, et sealt edasi pole Kaja Kallas ja Reformierakond olnud altid piiranguid süvendama.

"Ma ei taha teha sügavaid etteheiteid. Ma ei oleks antud olukorras osanud paremini käituda, ma ei tea, kas ma oleksin suutnud intelligentselt otsustades öelda, et siia tulevad piirangud, see on mõistlik, või vastupidi, et siia ei tule piiranguid panna, sest igal piirangul on hind, igal piirangul on maksumus. Inimeste kodusviibimine tähendab seda, et nad ei saa tööd teha normaalseilt, vaimse tervise küsimused, maksutulud, kuidas ühiskonnas mingid asjad hakkama saavad. Aga selgelt mulle tundub, et siinkohal on Kaja Kallase teadliku riski negatiivne tulemus realiseerunud," rääkis Aaspõllu.

Urmas Jaagant Äripäevast oli Aaspõlluga osaliselt nõus.

"Kui opositsioonis olnud erakond, kes on tegelikult kritiseerinud eelmise valitsuse mingeid koroonakriisi otsuseid - mitte kõiki, aga mingite piirangute osas nad ju ütlesid küll, et kas see on mõistlik ja kas see ikkagi töötab, vist üks põhilisi oligi see restoranide sulgemisaja osas, /.../ -, siis oli kindlasti päris suur surve ka näidata, et ise hakatakse tegema teistmoodi," rääkis Jaagant.

"Proovitigi hakata. Aga kas see tol hetkel õige oli? Veidi tundub tõesti, et võib-olla seal ei olnud tol hetkel nii palju infot käes. Aga see näitabki väga keerulist olukorda, et opositsioonist tulles sa pead tegema midagi teistmoodi kui eelmine valitsus. Ja me oleme seda mitu korda näinud, et meil on valitsus, kus eelmise valitsuse juhterakond püüab kaitsta seda lähenemist, mis tollal oli, ja uue valitsuse juhterakond püüab teha teistmoodi. See on poliitilise loogika järgi täitsa arusaadav. Ainult et praegu on see võib-olla natuke tagasi lükanud võitluses selle kriisiga," lisas ta.

Neeme Korv Äripäevast sama ei leia, et uus valitsus oleks oma kriisiotsustes olnud vähem informeeritud kui eelmine valitsus. "Võib-olla, jah, see oli tehniline küsimus, mingite asjade üleminek uutele inimestele jne. Pigem oli see, et taheti ikkagi poliitiliselt näidata natukene teistsugust nägu ja see oli iseenesest loomulik," rääkis ta.

"Näiteks kui räägime vaktsineerimisprotsessist, siis võib-olla me ei peaks hirmsasti kaevama ja otsima süüdlasi, aga selge on see, et need otsused või see olukord on tingitud ka nendest otsustest, mis tehti või jäeti tegemata eelmise valitsuse ajal. 13. jaanuarist maailm selles mõttes ei muutunud, et me ei astunud mingisse täiesti uude, täiesti erinevasse olukorda," lisas ta.

Aaspõllu tõi välja, et kuigi nakatumine eelmise valitsuse ajal hüppeliselt sügisel kasvas, saavutas see uue aasta alguseks siiski stabiilsuse.

"Uus valitsus veebruari jooksul ei rakendanud teadusnõukoja pakutud rangemaid piiranguid ja praegu oleme seal, kus oleme. Võimalik, et need piirangud iseenesest ei oleks ka suurt efekti omanud, aga tõenäoline on, et mingi efekt oleks sealt tulnud," lisas Aaspõllu.

"Ja kui mõtleme, mis oli sentiment vahepeal, mida inimesed tundsid või arvasid, kuidas olid linnatänavad autodega täidetud, inimesed igal pool tegelesid millegagi, poodlesid, hängisid, käisid kontsertidel ja pidudel. Inimeste tajus oli võrreldes varasemaga mingi vabanemine toimunud," rääkis ta.

Nii Korv kui ka Aaspõllu leiavad, et viimastel päevadel on aga inimesi näha jälle vähem ringi liikumas.

"Kui me räägime palju eelmisest kevadest, siis inimestel päriselt, reaalselt hirm oli olemas. Kui käisid poes, siis inimesed hoidsid sinust eemale. Mul on tunne, et praegu on vaikselt see tagasi tulemas ja võib-olla ongi hea ja see aitab meid välja sellest olukorrast," ütles Korv.

"Viimased päevad olen tajunud, et linna peal on vähem liikumist olnud. Aga pikemas perspektiivis, ma pigem kahtlustan, nakatuvuse kasv mõnda aega veel jätkub, et seni kehtestatud piirangud ei pruugi olla üldse piisavad veel selle jaoks," ütles Aaspõllu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: