Popov rääkis ERR-ile, et kui võrrelda protsentuaalselt erinevaid regioone, siis torkab silma, et vähemalt ühe doosiga on vaktsineeritud Järvamaal 11 protsenti, Hiiumaal 13,5 protsenti, Saaremaal 12,3 protsenti, Lääne-Virumaal 10,5 protsenti, Harjumaal 5,4 protsenti ja Ida-Virumaal 2,3 protsenti.

"Ma arvan, et see protsent võiks olla kõrgem," ütles Popov Ida-Virumaa vaktsineerituse kohta.

"Ma võin oletada, et inimesed ei usalda väga neid vaktsiine, mida me kasutame ja on ärevil, nad kardavad kõrvaltoimete pärast, sest selle kohta informatsioon on väga kergesti kättesaadav erinevatest allikatest. Aga ma tean, et inimesed loodavad ka selle peale, et võib ilmuda ka Sputnik V Eestisse. Ja see lootus ilmselt elab inimestes," sõnas Popov.

Popov rääkis, et 12. märtsi seisuga oli Lääne-Tallinna keskhaiglas esimese doosiga vaktsineeritud õdedest 60 protsenti, arstidest 76 protsenti ja hoolduspersonali 46 protsenti. Lisaks veel kliinilisest toest 63 protsenti, laborantidest 68 protsenti ja muudest töötajatest 61 protsenti.

Rääkides hooldajate madalast vaktsineeritusest ütles Popov, et probleemiks on eelarvamused vaktsineerimise suhtes. "Teatud müüdid, mis mängivad rolli, miks inimene kardab vaktsineerimist ja kes võib olla arvamusel, et tema kaasuvad haigused või kõrge vanus, on potentsiaalsed riskifaktorid. See on probleem. Vaatamata sellele, et me teeme aktsiivset seletustööd inimestega ja ka otsesed ülemused seletavad oma kolleegidele, siis see protsent kasvab suhteliselt aeglaselt. Aga ta kasvab. Meil iga päev lisandub uusi töötajaid, kes lasevad end vaktsineerida," lausus Popov.

Lääne-Tallinna keskhaigla 1. koroonaosakonna õendusjuht Heidi Parts ütles pühapäevases "Aktuaalse kaamera" saates, et haiglas on voodikohtadest väga suur puudus ja otsakorral on ka ravimid ning ka kaitsevahendid.

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popovi sõnul aga sellist muret ei ole. "Meil on olemas vähemalt kahe kuu varu, ravimitega ei tohiks samuti probleemi olla," ütles Popov.