Ühed riigid ei taha koroonavaktsiine teistega jagada, teised ei taha neid kasutada ning kolmandad ei pea jagamist ausaks - nii võib kokku võtta vaktsineerimise hetkeolukorra läänemaailmas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõige akuutsem on ilmselt mitme Euroopa Liidu riigi esmaspäevane otsus peatada AstraZeneca vaktsiini kasutamine.

"Tänane otsus on puhtalt ettevaatusabinõu. Miljoneid AstraZeneca vaktsiinidoose on süstitud üle maailma. Kõik me oleme teadlikud selle otsuse tagajärgedest ja me ei võtnud seda vastu kergekäeliselt," ütles Saksamaa terviseminister Jens Spahn.

Samas on ka riike, näiteks Belgia, kes sellist pausi ei tee. Ka Euroopa Komisjon usaldab Euroopa Ravimiametit, mis AstraZeneca vaktsiini kasutamist piiranud pole.

"Euroopa Ravimiamet töötab selle kallal. Nagu te teate, siis on nad andnud oma esialgse hinnangu. Nad jätkavad olukorra jälgimist ning tulevad hiljem välja edasi arendatud arvamusega. Me usume, et on oluline järgida Euroopa Ravimiameti teaduslikku lähenemist," ütles Euroopa Komisjoni kõneisik Stefan Keersmaker.

Võimalike vaktsiinitüsistuste kõrval on aga kasvamas pinged Euroopa Liidu sees Austria kantsleri Sebastian Kurzi juhtimisel. Üle-eelmisel nädalal teatas Kurz soovist edaspidi vaktsiinide osas koostööd teha Iisraeli ja Taaniga. Eelmisel nädalal nõudis ta juba selgitusi, miks vaktsiine ebavõrdselt jaotatakse. Samal ajal murendab liidu ühtsust seegi, et siin toodetud kümned miljonid vaktsiinid eksporditakse üle maailma laiali, aga liitlased Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia samaga ei vasta.