Joller: ibuprofeen on ohtlikum kui igasugune vaktsiin

Foto: ERR

Perearst Karmen Joller ütles, et inimestel on koroonavaktsiiniga seoses igasuguseid hirme, kuid tema sõnul võib mõni ravim, mida inimesed julgelt tarbivad, olla ohtlikum kui vaktsiin.

Joller ütles "Esimeses stuudios", et paljud inimesed kardavad, et koroonavaktsiin on ohtlik.

"Osad kardavad, et nad muutuvad reptiilideks või midagi sellist. Aga mõned kardavad kõrvaltoimeid. Mõned arvavad, et vaktsiinid on ohtlikud. Üleüldse on huvitav, et vaktsiinidele on loodud ohtlikkuse kuvand, et nad oleks midagi hirmsat," rääkis ta.

"Kui me vaatame kõrvaltoimete loetelu ja võrdleme seda näiteks ibuprofeeni kõrvaltoimete loeteluga - ja ibuprofeeni igaüks ostab ja sööb rahulikult, kui tal pea valutab -, siis neid ei saa võrrelda. Ohtlikkuselt ja sageduselt on kõrvaltoimed erinevad," rääkis Joller.

"Ibuprofeen on kindlasti ohtlikum kui ükskõik milline vaktsiin. Ja ibuprofeeni kasutamisel on oluliselt rohkem vastunäidustusi kui näiteks vaktsiinil," lisas ta.

Ta märkis, et näiteks koroonavaktsiini puhul esineb kõrvaltoimeid rohkem noortel inimestel. Ja peamiselt on kõrvaltoimed need, millest kogu aeg palju räägitud: halb enesetunne, peavalu, palavik, liigesevalu, süstekoha valu.

Perearstina näeb Joller ka seda, et osal inimestest on kindlad eelistused, millist vaktsiini nad soovivad. On neid, kes tahavad tingimata Sputniku vaktsiini, osa soovib Pfizerit ning osa ei soovi mingil juhul AstraZeneca vaktsiini. Ta tõdes samas, et perearstidel ei ole valida, mida süstida, vaid tehakse seda, mida parasjagu saada on.

Samuti on Jolleri sõnul märgata, et vene keelt kõnelevad inimesed soovivad rohkem Sputniku vaktsiini ning ka vaktsiinist keeldujaid on rohkem venekeelsete seas.

Joller märkis, et kõik kasutusel olevad koroonavaktsiinid on ühtmoodi head ning tõenäoliselt on samal tasemel ka Sputnik V, kuid sellel pole Euroopa Liidus veel müügiluba.

Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus kaotada AstraZeneca vaktsiinilt vanusepiir kaotab Jolleri hinnangul n-ö pudelikaela, mis siiani on eakamate ja riskirühma vaktsineerimisega olnud. "Kui me saime seni 70+ inimeste jaoks doose 30 kaupa, siis nüüd tõenäoliselt hakkame saama 100-200 kaupa. Ma usun, et see oluliselt tõstab tempot," oli ta lootusrikas.

Joller kritiseeris eelmisel nädalal arvamusartiklis "Miks nii vähe vaktsineeritakse ehk seletuskiri peaministrile", seda, et peaminister Kaja Kallas ärgitas perearste vaktsineerima, kuigi tegelikult on perearstid vägagi valmis patsiente vaktsineerima.

Jolleri hinnangul on peaminister perearstidele liiga teinud.

"Ma arvan, et ta ei tahtnud seda teha, aga tegi küll, jah. Pärast neid mitut kuud pingutusi, mida olime näinud selle nimel, et inimesi vaktsineerida nende vaktsiinidega, mida meil ei olnud või mida meil oli liiga palju või mida meil oli liiga vähe, pärast seda, kui öelda, et perearste on vaja ärgitada vaktsineerima, siis see oli torkav," rääkis Joller saates.

"Aga ma arvan, et see ei olnud mingil moel sihilik ja ma tean, et see ei olnud mingil moel sihilik, nii palju, ma usun, ma tean meie peaministrit," ütles ta ja rõhutas, et perearstid tahavad oma patsiente vaktsineerida.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: