Lutsar usub nakatumise taseme peatset langust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Irja Lutsar Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar usub teiste riikide kogemusele toetudes, et ka Eestis hakkab praegune väga kõrge nakatumise tase peagi langema, kuid ta juhib tähelepanu sellele, et päris madalale pole nakatumine veel kuskil kukkunud. Ta kahtleb ka mõttes, et riik võiks avada vaba aja veetmise võimalused nendele, kes on vaktsineeritud või kes on COVID-19 läbi põdenud.

"Vaadates meie nakatumisnumbreid, mis on väga kõrged, siis nii kõrgele ei ole ükski riik pidama jäänud. Sellelt tasemelt on kõik alla tulnud. Aga seda on märgata olnud väga paljudes riikides, et madalamatele numbritele nagu meil olid jaanuaris, jäävad need riigid väga pikaks ajaks püsima," rääkis Lutsar teisipäeval ERR-ile.

"Ega tõelist nakatumise langust, kui räägime Euroopast - et nakatumine oleks tasemel 50 inimest 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul - sellist asja ei ole," tõdes ta.

"Nii kõrgele tasemele see kindlasti seisma ei jää, aga et see kiiresti ka nulli läheks, seda on ka raske ennustada," lisas Lutsar. Ta viitas samas USA-le, kus paljudes kohtades nakatumine langeb hoolimata sellest, et selleks ei ole väga palju tehtud.

"Teiseks hakkab aga paljudes Euroopa riikides silma, et nakatumine on hakanud uuesti tõusma," märkis Lutsar, tuues välja Itaalia, Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa, kus nakatumine ei kasva küll väga järsult, aga tõus on olemas.

Vaktsineeritute vabastamine piirangutest viiks tekikiskumiseni

Lutsar leidis, et praegu ei saaks veel rakendada poliitikat, kus neile umbes 100 000 inimesele, kes on COVID-19 läbi põdenud ja ka vaktsineeritutele, avataks taas võimalused külastada söögi- ja lõbustusasutusi või spordisaale.

"Kas me sellisel juhul ei tekita olukorda, kus meil on vaktsiini vaja eakamatele inimestele, aga kuna nooremad on häälekamad ja tahavad rohkem väljas käia - siis hakatakse vaktsiini nagu tekki kiskuma ühele ja teisele poole. Mina näen sellist ohtu," rääkis professor. "Kui meil oleks vaktsiini piisavalt ja saaksime seda teha kõigile nagu Iisraelis, siis oleks teine olukord, aga praegu on meil vaktsiinikogused ikkagi väga piiratud. Jah, kunagi tulevikus, kui meil on vaktsiine piisavalt käes, on see hea mõte, aga praegu veel seda niimoodi üldiselt rakendada ei saa," ütles Lutsar.

Lisaks võiks tekitada ka probleeme see, kuidas vaktsineerituid ja läbipõdenuid kindlaks teha ning lõpuks ei ole praeguseks veel ka see selge, kui pikad on läbipõdemise ja vaktsineerimise efektid, rõhutas Lutsar.

"Töökäimist on vahest isegi lihtsam korraldada, aga kuidas korraldada restorani, baari ja diskole lubamist, et teha kindlaks, kes on vaktsineeritud ja kes ei ole. Kes seda kontrollib ja kuidas hakatakse selle peale ka ühiskonnas vaatama, eriti praeguses olukorras, kus me väga selgelt teame, et kõigile vaktsiini ei jätku, eriti noorematele inimestele, kes ei ole praegu vaktsineerimise prioriteet," rääkis ta.

Lutsar rõhutas eraldi, et ei soovita kellelgi teadlikult ennast nakatada, et haigus läbi põdeda: "Haiguse nimelt läbipõdemise eest ma küll väga hoiatan inimesi ega soovita seda mitte kellelegi. Ärge seda küll jumala pärast tehke!"

Ruumi piirangute karmistamiseks palju enam pole

Lutsari sõnul arutas teadusnõukoda esmaspäeval ka Eestis kehtivaid koroonapiiranguid ja olukorda haiglates.

"Arutasime praegust situatsiooni - kas ja kuidas praegused piirangud hakkavad juba mõjuma ning loomulikult ka seda, mis võiks edasi saada. Aga ma olen väga nõus, et praegu piiranguid enam väga palju tugevdada kuskile ei ole ja samas ei ole praegu näidustatud ka nende leevendamine, kuna meie nakatumise näitajad on ikka väga kõrged," rääkis Lutsar.

Lisaks oli jutuks haiglate toimetulek, kuna eriti just Põhja-Eestis on olukord keeruline - Tallinna, Ida- ja Lääne-Virumaa haiglad on kõik väga täis, märkis ta.

Vaktsineerimine on Eestis hästi edenenud

"Loomulikult arutasime ka vaktsineerimist, et kuidas Eestis vaktsineerimine läheb. Ja ka AstraZeneca vaktsiiniga seotud probleeme. Teadusnõukoja mitmed liikmed ütlesid eile, et nõukoda, mis ise vaktsineerimisega ei tegele, tahaks väga tunnustada neid ameteid, kes on vaktsineerimisega seotud olnud," ütles nõukoja juht.

"Arvestades vaktsiinide vähesust ja kõike seda, mis vaktsiinide ümber käib, siis selles situatsioonis on ikkagi väga hästi toime tuldud. Kümme protsenti Eesti elanikkonnast ja 30 protsenti üle 80-aastastest on vaktsineeritud ning vaktsineerimine edenes väga hästi ka nädalavahetusel. Praegu pole vist kellegi võimuses rohkem vaktsiini Eestisse tuua - kui meil rohkem vaktsiini oleks, siis on väga paljud arstid öelnud, et küll me siis ka vaktsineeriks, aga praegu takistab seda tarnete vähesus ja kohatine ettearvamatu saabumine," rääkis Lutsar.

AstraZeneca kasutamist pole alust peatada

Lutsar rõhutas, et paljude riikide otsuse valguses peatada AstraZeneca vaktsiini kasutamine tuleks selle võimalikke kõrvaltoimeid kindlasti uurida, kuid alust selle kasutamise peatamiseks seni ei ole ning arvestades Eesti kõrget nakatumistaset on mõistlik AstraZenecaga kaitsepookimist jätkata.

"Kindlasti peab selliseid asju uurima. Päris niimoodi öelda ei saa, et ei ole midagi. Aga õige on ka see, et Inglismaal [kus on AstraZenecaga vaktsineeritud 20 miljonit inimest] ei ole midagi niisugust nähtud," rääkis professor. Ta rõhutas ka, et nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) kui ka Euroopa Ravimiamet (EMA) on öelnud, et praegu ei ole trombe rohkem vaktsineeritute hulgas, kui seda on tavapopulatsioonis ning puudub ka tõestus, et see oleks seotud vaktsiiniga.

"Ja see sõltub mingil määral ka epidemioloogilisest situatsioonist - kui epidemioloogiline olukord on suhteliselt rahulik nagu praegu näiteks Hispaanias on, siis võib vaktsineerimise mõneks ajaks peatada. Meie situatsioon on hoopis teine," leidis Lutsar.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: