"Me vaktsineerime koroonaviiruse vastu ennekõike sellepärast, et vähendada haigete sattumist haiglasse, et vähendada nende viibimist haiglaravil ja sellega seoses vähendada ka suremust," selgitas viroloogiaprofessor Lutsar.

Lutsar selgitas, et vaktsineerimine on Eestis paari kuu jooksul juba positiivset mõju näidanud ning üha vähem satub haiglasse hooldekodude patsiente ja väga eakaid inimesi.

Vaktsiinid on ka Iisraeli laialdaste tulemuste põhjal näidanud oma efektiivsust ning Lutsari sõnul ei saa öelda, milline vaktsiinidest oleks kõige parem, sest nad on võrdselt head.

"Igas vaktsiinis on toimeaine, selle tõhustaja ja teatud vaktsiinides on ka transpordivahendid, mis toimeaine rakku transpordivad," selgitas professor vaktsiinide koostisosi.

Ta lisas, et on kolme tüüpi vaktsiine: inaktiveeritud viirusega vaktsiinid (näiteks Hiina Sinopharmi vaktsiin), m-RNA vaktsiinid (Pfizer/BioNTech) või viiruse ogavalgu tegemiseks vajaliku geeniga vaktsiinid (AstraZeneca ja Sputnik V).

Lutsar lisas, et pärast vaktsiini saamist võtab antikehade teke inimese organismis aega kaks kuni kolm nädalat.

Jesse: ülejärgmisest nädalast saavad kõik riskirühma inimesed patisendiportaalist näha, kas nad saavad lähiajal kaitsesüsti

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse selgitas, et digiregistratuuri kaudu on ülejärgmisest nädalast võimalik näha, kas riskirühmas olev inimene saab kutse vaktsineerimisele.

Veel ei ole aga Jesse sõnul teada, millal kõik inimesed läbi patsiendiportaali end vaktsineerimisele registreerida saavad.

"See päev tuleb iga päevaga lähemale, kuid senikaua, kui me ei tea mai- ja juunikuised vaktsiinitarne koguseid, mis iga nädal Eestisse jõuavad, ei saa me veel panna viimast lahtrit koos ajatähistusega," ütles Jesse ja viitas vaktsineerimiskavale, kus olid lahtritesse märgitud erinevad riskirühmad ja aeg, mil nad vaktsiini saama peaksid.

Jesse selgitas, et perearstid on Eestis manustanud üle 100 000 vaktsiinidoosi, mis on ligikaudu pool kõikidest manustatud doosidest.

"Covid-19 on uus haigus, vaktsiinid selle vastu kaitsmiseks on veel uuemad ja me teame, et kõige enam usuvad ja usaldavad inimesed /---/ oma perearste," lisas Jesse.

Jesse selgitas, et Eesti perearstikeskused on jagatud viide regiooni ning seetõttu on erinenud ka vaktsiinitarned üle riigi.

"Kindlasti on vajalik eraldi tähelepanu praegu madalama vaktsineerimise hõlmatusega piirkondadele. Siin on Ida-Virumaa see piirkond, millega me eraldi koos arstidega peame täiendavaid plaane välja mõtlema, ümber kavandama," selgitas asekantsler.

Kõik eksperdid kutsuvad inimesi võimaluse tekkides vaktsineerima

Kõik infotunnil osalenud eksperdid rõhutasid, et kui inimesele tekib võimalus vaktsiini saamiseks, tuleb kindlasti see vastu võtta.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst Karmen Joller selgitas, et vaktsiin on ohutu ka imetavatele emadele. Ka suitsetajad ja autoimmuunhaigustega inimesed peaks ilmtingimata vaktsineerima minema. Küll aga lükatakse edasi näiteks Leideni mutatsiooniga inimeste vaktsineerimist.

Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla lisas, et rasedad võivad samuti end vaktsineerida lasta.

"Ettevaatlikud oleme nendega, kellel on olnud eluohtlikke allergiaid eelkõige mõne muu vaktsiini suhtes," sõnas Joller.

Lutsar sõnas, et viiruse läbipõdenud inimesed peaks kuue kuu jooksul pärast terveks kuulutamist tegema ühe kaitsesüsti ning siis loetakse nende vaktsineerimiskuur lõpetatuks.

Kui aga vaktsiin juba käes on, peab terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul siiski kandma maski, sest vaktsiin ei kaitse 100-protsendiliselt ning ühiskonnas on inimesi, kellele vaktsiini teha ei saa. Lisaks peavad vaktsiini saanud inimesed haigestudes jääma eneseisolatsiooni.

Ka vaktsineeritud inimesed võivad koroonaviirusega nakatuda, kuid Filippova sõnul on Eestis registreeritud vaid 400 sellist juhtu.

"Vaktsiini efektiivsus on kõrge, kui arvestada, et tänaseks on 200 000 doosi tehtud ja ainult 400 on haigestunud," lisas ta.

Vaktsineerimine võib tulevikus reisimisel anda eelise

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik selgitas, et on käimas ülemaailmsed arutelud, kas reisimisel oleks vaja küsida vaktsiinitõendit. Midagi selget veel otsustatud pole.

"Kindlasti vaktsineerimine ja vaktsiinitunnistus annavad rohkem vabadusi," lisas Kiik ka sel suvel reisimise kohta.

Veel pole selge ka see, kas järgmisel ja ka ülejärgmisel aastal on vaktsineerimine kõigile Eestis tasuta, ütles Kiik. Minister lisas, et sotsiaalministeeriumi jaoks on oluline, et pakutaks võimalikult laialdast tasuta vaktsineerimist.

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul saavad tasuta vaktsiini kõik Eestis viibivad elanikud, ka need, kes pole Eesti kodanikud.

Kiik sõnas, et kui vaktsineerimisel peaks esinema ränga mõjuga kõrvaltoimeid saab esitada taotluse hüvitise saamiseks. Kuid süsteemse patsiendikindlustuse väljaarendamisega Eestis praegu veel tegeletakse.

Samas lisasid teised eksperdid, et rängad kõrvaltoimed on vaktsineerimise puhul väga haruldased ning kõige levinumaks kõrvaltoimeks on palavik ning sellega kaasnevad nõrkustunne ja väsimus. Kui palavik püsib pärast vaktsiini aga üle kolme päeva, peaks ühendust võtma oma arstiga.

"Vaktsiinid on maailmas ühed kõige enam uuritud ja jälgitud ravimirühm üldse ja need on ühed kõige turvalisemad ravimid," lisas Joller.