"Ootame ära EMA neljapäevase otsuse. Selle alusel kujundavad riigid oma seisukoha, kas jätkata AstraZeneca kasutamist ning selle põhjal saab Eesti oma sammud teha," ütles Kiik teisipäeval ERR-ile.

Kiik selgitas, et sinnani ei olegi alust teistelt riikidelt vaktsiinide äramüümist taotleda, kuna ükski maa ei ole AstraZenecast lõplikult loobunud, vaid on selle kasutamise nädalaks või kaheks peatanud.

"Kui Euroopa Ravimiamet tunnistab AstraZeneca ohutuks, aga mõni riik otsustab siiski seda mitte kasutada, alles siis saame tema poole pöörduda," rääkis minister. Kiik selgitas, et riigid võivad Euroopa Liidu sõlmitud raamlepingu alusel saadud vaktsiine teistele müüa, ainult kõrgemat hinda ei tohi nende eest küsida.

Tervise- ja tööminister meenutas ka, et on teinud ühe pöördumise koos Läti ja Leedu koleegiga ning teise individuaalselt Euroopa Komisjonile, et see võimaldaks tulevasi vaktsiinidoose eraldada suuremas koguses neile riikidele, kus nakatumise tase on kõrgem ning samas vaktsineeritakse kiiremini. "Eesti vastab neile mõlemale kriteeriumile," tõdes Kiik.

Lisaks oleneb Eesti edasine tegevus ka immunoprofülaktika ekspertkomisjoni teisipäeval toimuva istungi ning neljapäeval, pärast EMA otsuse avalikustamist toimuva istungi tulemustest, märkis Kiik.

Rohkem kui kümme Euroopa Liidu riiki - nende seas ka Euroopa suurima rahvaarvuga Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia - on ettevaatusabinõuna peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, kuna kahtlustatakse, et see võib põhjustada vaktsineeritutel tromboosi. EMA ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon on seni kinnitanud, et AstraZeneca on ohutu ning samast seisukohast lähtub vaktsineerimisel ka Eesti.