"Euroopa Komisoni president Ursula von der Leyen on sõnastanud, et kliimaneutraalsuse saavutamine on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. 1996. aasta Tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu "kes hiljaks jääb, see ilma jääb". Sellise eluterve suhtumisega peaksime lähenema ka rohepöördele, mida Läänemere ohustatud liigi järgi võiks koduselt kutsuda ka Viigrihüppeks," rääkis Kallas.

Peaminister kinnitas, et valitsus toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja selle õiguslikult siduvana kirjutamist Euroopa kliimaseadusse. "Me toetame sellist eesmärki ka Eestile ning algatasime äsja ka keskkonnavaldkonna arengukava koostamise. Järgmise kahe kuu jooksul ootame nii Euroopa Komisjoni kui ka Eesti enda mõjuhinnangut, kuidas on 55 protsendi heite vähendamine saavutatav," ütles ta.

Kallas rääkis, et Euroopa Liidu alanud seitsmeaastases eelarveperioodis on Eestile ette nähtud suurusjärgus 3,3 miljardit eurot kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks ning lisas, et valitsus kavatseb tegutseda selle nimel, et suurendada Eestis keskkonnasõbralikku ja teadmistemahukat tööstust.

"Usun, et panite tähele, et äsja teatas Volvo, et on 2030. aastal täielikult elektriautode tootja, ning Tallinnasse tarkvarakeskuse loonud Volkswagen, et on 2030. aastal IT-ettevõte. Kui liikuvuse efektiivsuse põhilisteks väljakutseteks on ümbritseva keskkonna tajumine, digitaalne aju ja tarkvara ning energia talletamine, siis on Eestil Bolti, Auvetechi, Skeletoni, Harju Elektri, Elcogeni, PowerUPi ja teiste kõrgtehnoloogiliste ettevõtete näol olemas juba märkimisväärne jalajälg niinimetatud autotööstuses. Tunnustan meie ülikoole selle teadmusbaasi ladumise eest, aga ka Elcogeni äsjast otsust rajada Eestisse kütuseelementide tootmise tehas. Valitsus seisab kindlasti selle eest, et meil oleks sellist tarka ja rohelist tööstustootmist rohkem," rääkis peaminister.

Kuna rohepööre tähendab suuresti puhtama energia kasutuselevõttu, on praeguse valitsuse otsus "taanduda rahva raha eest põlevkivienergia eelisarendamisest lõpuks ometi käima tõmmanud arutelu erinevate uute võimaluste ja tehnoloogiate üle", ütles Kallas. "Eesti sees tähendab selline pööre käegakatsutavas tulevikus energiatootmise nihkumist idast läände, maalt merele ja kivist tuule suunas. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on öelnud, et energiatootmise tulevik on tuulik tagaõues. See mõtteviis näib meile vist sama võõras kui arvutiklass 1990. aastal, aga kui me midagi sellest ajastust õppisime, siis seda, et küsimus ei ole tehnoloogias, vaid ennekõike meie enda hoiakutes," ütles ta.

Kallas tunnustas eelmisi valitsusi Eesti energiasüsteemi Kesk-Euroopaga ühendamiseks vajaliku rahastuse tagamise ning ettevalmistuste eest ning avaldas lootust, et Eesti-Läti ühine meretuule arendamise algatus kannab 2030. aastaks vilja.

Kallas kinnitas oma kõnes, et Eesti soovib kuuluda Euroopa Liidu tuumikusse, ta käsitles ka koroonakriisi, digipööret, EL-i uut eelarvet ning kriisist väljumiseks moodustatud täiendavatel fondide kasutamist.