Kogu vaidlus puudutab praegu aiaga piiratud 1400 ruutmeetrist ala Pärnu jõe kaldal. Tegemist on ajaloolistel põhjustel riigikaitselise maaga ehk sinna ei või rajada ükskõik mida. 

Lootsi 10 aadressile pidi 2000-ndatel rajatama piirivalvekordon, kuid erinevatel põhjustel plaanid muutusid ja riik pani imelise asukohaga maatüki 2018. aastal enampakkumisele. Oksjonil osalejaid oli kaks ja neist kõrgeima summa – ligi 250 000 eurot – käis välja Tõnu Kortsu ettevõte Herakos OÜ.

"Meie vaatasime seda selliselt, et tegemist on kehtiva detailplaneeringuga, ehitusõigusega ja ta on riigikaitsemaa, aga igati loogiline on, et kui sinna on juba kehtestatud selline detailplaneering, siis on see avalik kokkulepe, et selline ehitusmaht on seal lubatud. Meil esialgne plaan oli jah, et teha sinna siis kortermaja, nii nagu Margus Kangur ka kõrvalkinnistul ehitab," ütles Tõnu Korts.

Just kõrvalkinnistul suurt kortermaja ehitanud, Pärnu tuntud ettevõtja Margus Kanguri firma Ringi Haldus OÜ oli teine pakkuja, kes jäi maatükist ilma ja kes Kortsu sõnul nüüd tema plaane igati takistab. Korts ise on ärimehena peamiselt tuntud ehitusettevõte Merko eksjuhina, kes maadevahetuse protsessis andis pistist kõrgele Tallinna linnaametnikule ja mõisteti selle eest ka trellide taha.

Skandaalid ja kahtlused on Kortsu saatnud korduvalt – viimati eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht perekond Kortsu Häädemeeste valla uhkest häärberist ja seal suletud teest. Mees ise vannub kaamera ees, et praegustes ärides ei ole tal salakavalaid plaane ja kahtlaseid suhteid näiteks linnaametnikega.

"Ma olen saanud oma koolituse, aastal 2012. Mul on see asi selge, et mitte mingeid kahtlaseid suhteid ei tohi olla," ütles Korts.

Korts ei vaidle, et jõeäärsel krundil on kinnisvaraarenduse seisukohalt super potentsiaal ning algul püüdiski tema ettevõte täiesti avalikult muuta krundi detailplaneeringut, sealhulgas maa sihtotstarvet, et sinna saaks ehitada mitmetuhande-ruutmeetrise pinnaga viie või kuue korruselise kortermaja.

Linnavalitsuse ametnikud kiitsid plaani isegi heaks, aga volikogus ei läinud asi läbi, sest protestima hakkasid mitu naabrit – Sanatoorium Tervis, kõrval kinnistule kortermaja arendaja, Pärnu Jahtklubi ja isegi üle jõe asuv Pärnu Sadam, tuues erinevaid selgitusi. Viimase põhjendus on esmapilgul kõige üllatavam - oht, et nende tööstusmüra hakkab tulevasi asukaid segama.

"Kui 300 meetri kaugusele tuleb arendus, kus kerkib hoone, siis seda müra leevendada on praktiliselt võimatu. Üle vee levib müra väga intensiivselt ja me ei saa ju ometi vee peale hakata müraseina ehitama. Ja sellepärast on see konflikt juba sisse programmeeritud, on aja küsimus, millal peab hakkama korrakaitseorganid sellega tegelema, eelkõige politsei," rääkis Pärnu sadama juht Mati Einmann. 

Samadel põhjustel seisis sadam aastaid tagasi vastu ka naaber-kortermaja ehitusele, mis ometi valmis sai ja kellega juba väiksemaid probleeme on ka olnud. Nüüd plaanitakse järgmist maja veelgi lähemale.

Korts nimetab neid kõiki otsitud ettekääneteks ja leiab, et tema minevikku kasutatakse ära kahtluste külvamiseks. Ärimehe sõnul teda isegi ähvardati füüsiliselt, et ta loobuks projektist.

"Siin üks konkreetne isik, keda ma teadsin ka varasemalt aastaid, helistas mulle, ütles "Tõnu, Margusel, on vaja seda sinu kinnistut seal kasutada, mis Herakos ostis" Et ikka tuleb küsida seda, miks see nii on, et kuidas saab olla nii, et ostetakse kinnistu ja siis pärast ilmub väga palju poliitikuid ja mõjukaid ettevõtteid, kes hakkavad tõsimeeli rääkima, et siia ei tohi ju midagi ehitada," rääkis Korts.

Margus Kangur, kellele Korts korduvalt viitab, ei soovi kaamera ette tulla, aga nimetab jutte ähvardamisest ja intrigeerimisest umbluuks.

Oli see siis enda nime taandamine või investori kaasamine, nagu ta ise väidab, aga Kortsu firma müüs Lootsi krundi neli kuud pärast ostu edasi SP1 OÜ-le, mille juht on ettevõtja Ülle Kruusoja ja kus asju aitab ajada tema abikaasa, Port Arturi omanik Kaido Kruusoja. Tegelikult jätkab projektijuhina ikkagi Korts, kuid kortermaja arendamine on siiski tupikus.

"Saatsime selle volikokku. Volikogu planeerimise komisjonis üksmeelt ei leitud ja linnavalitsus võttis selle eelnõu tagasi. Ehk siis tol hetkel, peale seda kinnistu omanik otsustas, et ta võtab avalduse tagasi. Ja nii see protsess lõppes," ütles Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel.

Paar aastat püsis justkui vaikus, aga Korts loetleb kuidas taustal üritati kinnistut üle võtta, poliitikud blokeerisid näiteks tema soovi maalapile piirdeaed ümber panna ja vaieldi juurdepääsutee üle. 2020. aasta mais tabas naabreid üllatus, sest Korts andis sisse ehitusloa taotluse, et rajada hoopis vabatahtlike päästjate maja, mis taotleja sõnutsi vastab maa sihtotstarbele.

Naabrite ja kriitikute sõnul ehitatakse tegelikult vabatahtlike päästjate kattevarjus tegelikult ikkagi kortermaja. 

Kahtlusi süvendab, et kinnistu aiale on pandud reklaamplagud ja arendaja kodulehel kiidetakse: "tegemist on erakordse asukohaga kinnistuga, millelt avanevad vaated on avarad ja millede varjutamine tulevikus on välistatud." Samas on sõnad sätitud nii täpselt, et ei öelda, et tegu on tulevase kortermajaga.

"Kui täiesti tavaline inimene kuskilt tänavalt tuleb, vaatab projekti, nii nagu mina olen eks, siis on selge, et see ei ole päästjatele mõeldud hoone, et see on kindlasti ka apartment tüüpi hotelli kavandatav asi, eks ju," sõnas KÜ Ringi 60 juhatuse liige Taavi Kolts.

"Kahjuks see nii on. Siin on selgelt näha ju et mida soovitakse teha ju. Tegelikult nad on ju selle ka välja öelnud. Nüüd hakatakse päästjaid sinna segama, et punuda mingit muud skeemi," kommenteeris Mati Einmann.

Kuna linnavalitsus andis päästjate majale tänavu veebruaris ehitusloa, on naabrid taas ärevil ja Pärnu sadam palkas koguni tunnustatud arhitekti ja planeerimise eksperdi Kaur Lassi. Arhitekt veab jooni ning näitab kuidas kerge vaevaga saab neljakorruselisest majast viiekorruseline ja maja kolmanda korruse majutusruumide plaane kopeerides teistele korrusetele teha büroodest kolm korda rohkem kortereid. 

"Aga millisele joonisel ei saa mingeid jutte peale tõmmata? - Ma arvan, et igasugustele joonistele saab, tuleb ikka vaadata seda, mis siin tegelikult toimunud on. Me alguses proovisime teha kortermaja. Kui seda ei saa, siis me oleme ostnud veerand miljoni euro eest kinnistu, mida müüdi alghinnaga 210 000 eurot, eks. Seda ei müüdud põllumaa hinnaga, seda müüdi ehitusõigust, mis on täiesti adekvaatne hind, ehitusõigus, maapealne 100 eurot ruutmeeter. Me ostsime ehitusõigust ja see ootus, et siia ehitada saab, no see on igati õigustatud ootus eks ja kui ei saa seda siis seda kortermaja planeeringut teha, siis me teeme sinna, mida saab teha," kommenteeris Korts.

 Arhitekt Kaur Lass ütles, et kõige paradoksaalsem on see, et päästeameti auto ei pääse ise päästeameti majja, sest lihtsalt pöörangu raadiused ei anna välja.

Pärnu Jahtklubi juht Väino Hallikmägi arvab, et selles majas peaks olema võimalus hoida veesõidukeid, kui tulevad õppused. "Niisuguseid asju seal nagu mitte midagi ei ole, seal on puhtalt keskendutud kahel korrusel, isegi kolmel korrusel elamisega ehk need, kes õppustele tulevad, et need siis saaks seal ööbida," ütles Hallikmägi.

Kui kriitikud loevad jooniseid ja toovad ridamisi näiteid, kuidas hoones ei saa tegutseda ükski mõitlik päästekomando, siis Kortsu sõnul ei kavandagi ta klassikalist depood, vaid päästjate koolitus- ja konverentsikeskust koos majutusega.

"Ma lihtsalt toon teile ühe näite - Kaberneeme vabatahtlike päästjate maja - mida minu teada käis ka Eesti Vabariigi president avamas, eks ole. Seal on tehtud seda maja PRIA toetusega. Ja Pria toetusprojektis on väidetavalt ka kohe sisse kirjutatud, et seal on mõned majutusruumid, seal on koosolekute saal, mida renditakse ka välja, tulu teenimise eesmärgil," lausus Korts.

Kortsu sõnul ei ole välistatud ka ruumide teistele rentimine.

Kaur Lassi sõnul ei ole riigikaitselisel maal majutusteenuse osutamine üldse lubatud ning selleks peab väga selgelt ärimaa olema.

Vastaste sõnul on Kortsu tegevus JOKK-skeemitamine seda enam, et nende teada pole ükski päästeorganisatsioon Eestis valmis tema hoonet kasutama.

Tõnu Korts aga ütleb, et neil on eellepinguid erinevate organisatsioonidega. "Ma ei avalda neid, olen ütleme olukorras, kus kohas kui meie ehitusprojekt oli menetluses, siis ühel hetkel kaasati naabrid, mis siis toimub. Naabrid võtsid kätte ja hakkasid helistama läbi igasuguseid vabatahtlike organisatsioone ja sattusid sealhulgas ka ühe sellise organisatsiooni peale, kellega me ju oligi leping," sõnas Korts.

Kortsu sõnul sõlmis ta juba 2019. aastal heade kavatsuste protokolli Päästeliiduga, aga naabrite surve hirmutas viimase ära. Arendaja väitel on tal teisigi eelkokkuleppeid, aga neid ta ei avalda. Pärnu linna planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli sõnul on eellepingud ja muu momendil kõrvaline teema, sest nende olemasolu või puudumine ei annaks alust ehitusloast keelduda.

Vastased vaidlustasid märtsi alguses siiski ehitusloa kohtus. Nad on veendunud, et kõigi meie silme all poeb Tõnu Korts jälle kujundlikult läbi lukuaugu, kus algul teeseldakse päästjate maja ehitust, aga – kui maja juba püsti – mängitakse kaardid sujuvalt ümber.

"Arvatavasti see skeem toimiks nii, et tehakse maja valmis, tunnistatakse - äriplaan ei õnnestunud - et muudame nüüd sihtotstarvet ja see esialgu plaanitud elumaja ongi olemas. Ja me jälle oleme tagantjärgi targad, ütleme kahe-kolme aasta pärast," rääkis Väino Hallikmägi.

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel ütles, et kui hoonet juba kasutatakse ja seal hakatakse projektile mittevastavaid ümberehitusi või kasutusotstarvet muutma, saab juba linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistus riikliku järelevalve korras kasutamiskontrolle kontrollida ja sanktsioone rakendada.

"Kahjuks on meil Eestis ka kohtupraktika läinud seda teed, et kui meil kuskil selline kahe tuhande viienda kandis nõuti väga palju ebaseaduslike hoonete lammutamist või mitte vastavate hoonete lammutamise suundumusi oli olemas kohtupraktikas, siis need on leitud, et lammutame nüüd ebaproportsionaalselt suur karistus. Mis tähendab, et ilmselt see maja püsiks nii, saaks oma kasutusloa muutuse ja olekski probleem olemas ja siis saab ka ilmselt saate teha uut saatelõiku, siis kus inimesed on juba häda ja viletsuse hulgas," rääkis Kaur Lass.