Lisaeelarve aitab tervisevaldkonda võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda, teatas valitsus

Eelarve annab valitsus riigikogule üle täna.

"Tervishoiukriis, kus me ühiselt pikemat aega oleme, on tekitanud märkimisväärseid ja kohati enneolematuid väljakutseid Eesti tervishoiu-, sotsiaalkaitse- ja haridussüsteemile, meie inimeste sissetulekutele ja ettevõtete elujõulisusele. Suur osa nendest raskustest tuleneb kriisiolukorrast ning võiks koroonaviiruse taandumise korral kaduda," ütles peaminister Kaja Kallas.

"Samuti ei ole kriis räsinud kõiki eluvaldkondi. Seega peavad uued riigipoolsed abimeetmed olema lühiajalised, kuid õigesti ja täpselt sihitud. Lisaeelarve on valuvaigisti, et piirangute leevenemise järel saaks majandus ja normaalne eluolu Eestis võimalikult kiiresti taastuda," ütles Kallas.

Ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele suunatud meetmete pakett võimaldab ligi 96 miljoni euro ulatuses teha investeeringuid ning katta kriisi tõttu tekkinud kulusid.

Lisaeelarvest valdava osa ehk 87 protsenti moodustavad toetused erasektorile ning teistele valitsussektori asutustele (töötasu toetus, investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele ja muud toetused era ja avalikule sektorile), ligi 13 protsenti moodustavad tegevuskulud, mis on peamiselt seotud tervishoiuga.

Tervishoiukriisi ületamiseks suunatakse lisaeelarvega tervishoidu enam kui 150 miljonit eurot. Arstiabi tagamiseks eraldatakse 52 miljonit eurot haiglate, kiirabi ja teiste raviasutuste erakorraliste COVID-19 lisakulude katteks. Üle 20 miljoni euro eraldatakse koroonaviiruse testimiseks. Enam kui 30 miljonit eurot eraldatakse COVID-19 vaktsiinide ostuks ja vaktsineerimise korraldamiseks. Haigekassale suunatakse lisaeelarvest 26,5 miljonit eurot seadusega ettenähtud reservkapitali taastamiseks.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist tööandjad haiguslehe 2.-5. päevani ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Selleks, et pikendada haiguspäevade hüvitamist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni eraldatakse haigekassale 12 miljonit eurot. Samuti eraldatakse lisaraha terviseametile kriisijuhtimise kulude katteks, COVID-19 ravimite ja raviks vajalike meditsiiniseadmete hankimiseks, infotehnoloogiliste lahenduste arendamiseks ja ülalpidamiseks ning ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks vajalikeks teavitustegevusteks.

Töötasu hüvitise maksmiseks kulub prognoosi kohaselt 140,1 miljonit eurot, millest lisaeelarvega eraldatakse töötukassale 102,2 miljonit eurot. 

Nelja miljoni euro suuruse toe piletitulu kompenseerimiseks saavad kommertsbussiliini vedajad. 

Lisaeelarve eraldab turismisektorile täiendavad 25 miljonit eurot, et toetada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu neid turismiettevõtjaid, kelle tegevus on piirangutega suuresti peatatud, kuid siiski säilivad ettevõtjatele igakuiselt suured püsikulud, näiteks majutus-, spaa- ja toitlustussektor. Lisaks toetab riik täiendava 19 miljoni euroga püsikulude osalist katmist ka nendel ettevõtjatel, kelle tegevus on valitsuse korraldusega alates märtsikuust oluliselt piiratud. Toetuse eesmärk on, et ettevõtted oleksid pärast piirangute lõppemist võimelised oma uksed taas avama, äri taaskäivitama ja töökohad säilitama. 

Kultuuri- ja spordivaldkonna osa lisaeelarves on ühtekokku 42 miljonit eurot. Lisaeelarve aitab katta vältimatuid kulutusi, milleks mõeldud sissetulekuid polnud valdkonnale kehtestatud piirangute tõttu võimalik teenida.  

Eraldi meetmed kokku 5,3 miljoni euro ulatuses on ette nähtud kinodele, filmitegijatele ja -levitajatele. Vabakutseliste loovisikute toetamiseks on lisaeelarves planeeritud 6,7 miljonit eurot.

Haridusministeeriumi eesmärkidele on lisaeelarvest kavandatud 14,4 miljonit eurot. Sellest suur osa on mõeldud laste ja noorte õpilünkade tasandamiseks ning vaimse tervise toetamiseks. Olulisel kohal on ka distantsõppeks vajalike arvutite ning internetiühenduse tagamine.

Kuus miljonit eurot on kavandatud suvisteks laagriteks, kus saab pakkuda lastele ja noortele nii vaimset tervist turgutavat meelelahutust, õpioskuste arendamist kui õpilünkade tasandamist.  Samuti kuus miljonit on planeeritud erahuvihariduse ja  -tegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pidajate toetamiseks.

Kohalikele omavalitsustele kavandatakse lisaeelarvega kokku 46 miljonit eurot. Omavalitsuste abistamiseks kavandatakse neile 15 miljonit eurot tulude vähenemise ja kulude suurenemise tõttu. COVID-19 avaldab mõju peamiselt omavalitsuste tulumaksu, lasteaia kohatasu ja huvitegevuse tasude laekumistele.

Omavalitsuste investeeringute toetamiseks on planeeritud 30 miljonit eurot. Omavalitsused saavad vahendeid suunata vastavalt piirkonna vajadustele, pidades esmajoones silmas tänaseid väljakutseid, näiteks siseruumide ventilatsiooni parandamine, energiatõhususe suurendamine ja ebavajalike hoonete lammutamine.

Veel eraldab valitsus lisaeelarvega reservi 117 miljonit eurot, et kompenseerida teise pensionisamba riigi sissemaksete ajutine peatamine neile, kes on 31. märtsiks 2021 avaldanud soovi lahkuda II pensionisambast. 16. märtsi seisuga on lahkumiseks soovi avaldanud 119 684 inimest ehk 15 protsenti liitunutest.

Lisaeelarve kulude ja toetuste maht on 641 miljonit eurot, ent kuna neilt laekub tagasi ka maksuraha, on negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile väiksem: 453 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti SKP-st. Milliseks kujuneb valitsussektori eelarvepositsioon sel aastal tervikuna, selgub 5. aprillil, kui rahandusministeerium avaldab kevadise majandusprognoosi.