"Rahva teenrid": miks me ei keela vaktsiinide eksporti Euroopa Liidust?

Foto: Rene Kundla/ERR

Ajakirjanikud Huko Aaspõllu, Martin Šmutov ja Krister Paris arutlesid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" vaktsineerimise üle ja teravat vaidlust põhjustas vaktsiinide eksport Euroopa Liidust.

"Eelseisvad nädalad on meil ülikriitilised, kus meil jõuab vaktsiini kohale palju vähem kui seda on varasemalt jõudnud," ütles Huko Aaspõllu.

Aaspõllu tõdes, et kriitika on kriisis teretulnud, aga Eesti on vaktsineerimisega siiski üsna hästi hakkama saanud.

Ta nentis, et ilma Euroopa Liiduta Eestis vaktsiine ei oleks.

Martin Šmutovi sõnul vaktsiinide tarne pool täiesti kohutav ja läbi kukkunud.

Krister Paris nentis aga, et ka tarnetehnoloogia on täppisteadus ja seda luuakse tootmise käigus. Samas nõustus, et tarned on tõupoolest väga ebakindlad.

"Blufiti suure suuga ja lubati ravimifirmade poolt ja nüüd tehakse sellist kala nägu. Ma kardan küll, et kui Euroopa Liit kogu oma suure jõuga ei suuda sealt midagi välja pigistada, siis äkki ei olegi midagi pigistada," sõnas Paris.

Šmutov tervitas aktivistide rühma, kes oma "Kevade plaani" algatusega soovivad erinevatelt vaktsiinitootjatelt kahepoolsete kokkulepetega vaktsiini küsida.

Aaspõllu sõnul jääb temale arusaamatuks selle ettevõtmise eesmärk. "Ma saan aru, et selle ettevõtmise eesmärgiks oli kirja edastamine Johnson & Johnsonile, millele Johnson & Johnson ei ole vastanud. Ja selle kirja edastamise fakti pealt need inimesed hakkasid riigi käest mingisuguseid asju nõudma. Selle pealt tulla süüdistama kedagi väheses koostöös, no ma ei tea..." rääkis Aaspõllu.

Šmutov märkis, et see plaan taheti teha vaikselt taustal ära ja võit oleks hiljem olnud riigi oma. Ka Paris nimetas seda algatust positiivseks.

Aaspõllu siiski arvas, et selle algatusega on pisut hiljaks jäädud ja see on ka üsna raske ülesanne, sest USA oma riigist praegu vaktsiine ekspordiks ei luba.

"See on huvitav, sest ka USA-s istub suurusjärgus 40 miljonit AstraZeneca vaktsiini, mida USA praegu ei kasuta, sest AstraZenecal ei ole seal kasutusluba ja USA keeldub seda vaktsiini ka kellegile andmast," rääkis Aaspõllu.

"Ka Suurbritannia on eksportinud null vaktsiinidoosi. Nad on ära süstinud umbes 20 miljonit vaktsiini. Suur osa sellest on Suurbritannias toodetud, aga Euroopa Liit on ka Suurbritanniasse eksportinud 10 miljonit vaktsiinidoosi, seejuures on Euroopa Liit eksportinud umbes poole nendest vaktsiinidest, mis on Euroopa Liidu piirides toodetud ja neljandiku sellest Suurbritanniale. Kas see on praegu mõistlik, et olukorras, kus koroonakriis kestab, me Euroopa Liidus pooled vaktsiinid välja saadame?" jätkas Aaspõllu.

Aaspõllu sõnul tuleks Euroopas panna rohkem rõhku oma enda vaktsiinide tootmisvõimekuse tõstmisele. "Kui Suurbritannia on eksportinud null vaktsiini, siis miks meie ekspordime Suurbritanniasse?"

Paris lisas, et Euroopa Liidus on mehhanism ekspordi blokeerimiseks loodud ja seda on Itaalia Austraaliasse minema pidanud vaktsiinide puhul kasutas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: