"Rahva teenrid": EKRE obstruktsioon riigikogus on poliitmäng

Foto: Priit Mürk/ERR

EKRE obstruktsioon riigikogus Euroopa Liidu (EL) taasterahastule jätab poliitmängu mulje, mida tehakse selleks, et pildis püsida, arutasid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" saatejuht Huko Aaspõllu koos ajakirjanike Sulev Vedleri ja Neeme Korviga.

Aaspõllu arvas, et valitsus paneb kõik EKRE pea 700 muudatusettepanekut usaldushääletuse külge ja neid eraldi läbi hääletama ei hakata.

Vedler nimetas EKRE käitumist poliitmänguks, millega üritatakse tähelepanu saada. "Ta on just selle jaoks, et EKRE oleks pildil, muidu ta vajub ju kuhugi ära. See pildil olek on väga oluline," selgitas ta.

Samas oleks pidanud möödunud pühapäeval toimuma abielureferendum, mis ära jäi, lisas Vedler. Toonane opositsioon tegi aga abielureferendumi eelnõule tuhandeid muudatusettepanekuid.

"EKRE tegi seda obstruktsiooni või juntimist kõvasti maha, aga samas ta ei välistanud kordagi, et võib ka ise sellise meetodi kasutusse võtta," sõnas ajakirjanik.

Korv selgitas, et EKRE esineb eri huvigruppidele tihti omavahel vastuollu minevate sõnumitega. Praegune käitumine võib aga Korvi hinnangul erakonda just mõne valijarühma seas positiivsele positsioonile seada.

"Kõlakodade maailm, nagu ta meil siin praegu on, võimaldab sellist mängu," lisas ta. Ta tõi välja, et Martin Helme seletas pikalt lahti, miks taastefondile vastu ollakse ning peamiseks põhjuseks oli Eesti sõltumatuse vähenemine.

"Tegelikult n-ö paradoksaalsel kombel on sama Euroopa integratsioon olnudki see, mis hoiab näiteks meie keelt ja kultuuri. Meil on piisavalt jõukust, et sellised programme teha," lisas Korv.

Aaspõllu lisas, et kui taasterahastu projektiga valitsuse tasandil tegeleti, oli Martin Helme ise selle juures ning seesugustest probleemidest juttu ei tulnud.

Parlamendiliikmed peaksid käituma väärikalt

Üks viis, kuidas EKRE on veel üritanud tähelepanu saada oli Korvi ja Aaspõllu hinnangul see, kui Kalle Grünthal tegi peaminister Kaja Kallasele riigikogus kontekstivälise kohatu küsimuse.

"Meil on ajaloos erinevaid parlamendiliikmeid olnud, kes on erinevalt ebakorrektselt käitund. See pole kindalt asi, mida peaks kuidagi heaks kiitma," sõnas Aaspõllu. Ta lisas, et kõik parlamendiliikmed võiksid endalt nõuda väärikust ja olla kultuursed.

Sellega nõustus ka Vedler. "Konservatiivsus või vanameelsus võiks koos käia viisakuse, mitte matslikkusega," sõnas ta.

Korv tõi välja, et tegi hiljuti intervjuu Yana Toomiga, kes sõnas, et vene valijatele meeldib see, et EKRE vastandab end praeguse võimuga, kuid see ei tähenda, et nad oma hääle ka EKRE-le annaksid.

Vedler lisas, et EKRE on üle võtnud Keskerakonna kunagise protestipartei rolli. Sellega nõustus ka Aaspõllu. "Kui sa oled Eestis millegi vastu, siis EKRE on sinuga koos selle vastu, kui sa oled millegi poolt, siis asi on keerukam," sõnas ta.

Lisaks räägiti saates ka riigieelarve strateegiast, koroonapiirangute leevendamisest ja vaktsiinitarnetest. Eelkõige tuli juttu AstraZeneca vaktsiinist ja selle vanusepiiri muutmisest.

Kõik ajakirjanikud arvasid, et vanusepiir peaks kindlasti olema alla 60 eluaasta, sest trombiriski tõenäosus on kaduvväike.

"Mida vanem on inimene, seda rohkem koroonaviirusesse nakatumine võib talle kaasa tuua negatiivseid tagajärgi /---/, aga kui võrrelda neid riske AstraZeneca võimalike riskidega, need ei ole võrreldavad. AstraZenecat tasub igal juhul võtta," arvas Aaspõllu.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: