Samost ja Luts: Ratase presidendiks valimine võib sobida ka opositsioonile
Keskerakonna esimehe Jüri Ratase valimine Eesti järgmiseks presidendiks võib koalitsiooni kõrval sobida ka praegusele opositsioonile, tõdesid ajakirjanikud Anvar Samost ja Janek Luts pühapäeval Vikerraadios omanimelises poliitikasaates.
"Olen saanud sellise ettekujutuse, et kui Jüri Ratas ja Keskerakond peaksid tulema ja ütlema Reformierakonnale selgelt, kindlalt ja avalikustamisgarantiiga, et Ratas on valmis presidendiks kandideerima juhul, kui ta saab riigikogus vähemalt 69 häält, siis riigikogu kolmest väiksemast fraktsioonist ükski - ei sotsiaaldemokraadid, Isamaa ega EKRE - tervikuna tema taha ei tule. Aga võib juhtuda, et kõik nad hindavad poliitilist taktikat sellisel viisil, et annavad hääletamise vabaks ja siis kas frakrtsioonisisese kokkuleppe või fraktsioonidevahelise koordinatsiooni korras tuleb igast fraktsioonist nii palju hääli, et minimaalselt 69 häält riigikogus kokku saaks," rääkis Samost.
Temaga nõustus ka Luts, kes ütles, et kuna hääletamine on salajane, siis ei saa keegi ka teada, kes Ratasele oma poolthääle andsid.
"Loomulikult võib öelda, et EKRE-l ei ole mingit põhjust Ratast toetada. Aga teisalt - mida nõrgem on Keskerakond enne kohalikke ja riigikogu valimisi, sest neil tekib tõsine liidriküsimus, siis võib poliittehnoloogiliselt mõelda, et omamoodi oleks see ka EKRE-le kasulik," rääkis Luts.
"Ja mitte ainult EKRE-le," lisas Samost. Ta viitas sellele, et Reformierakonnal, mis teab, et tema presidendikohta ei saa, tuleb nagunii otsustada, millise mitte-reformierakondliku kandidaadi taha ennast rivistada.
Samosti hinnangul võib ka Reformierakond olla huvitatud sellest, et Keskerakond, mille juht valitakse esimeheks, jääks kohalike valimiste eel ilma tugeva liidrita. Ta tõi esile viimaste arvamusuuringute tulemused, mis näitavad, et Keskerakonna toetus Ida-Virumaal, kus see kunagi oli 60 protsenti, on nüüd suurelt kukkunud ning on mõne küsitluse järgi isegi Reformierakonna järel alles teisel kohal.
Presidendivalimiste teema tõusis üles seoses Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sel nädalal öelduga, et ta oleks huvitatud presidendiks kandideerimisest.
"Soomere oli esimene kõrgema profiiliga inimene, kes ütles, et oleks nõus augustis toimuvatel valimistel presidendiks kandideerima. Siiamaani pole keegi nii ühemõttelisel ja selgelt oma huvi kinnitanud," märkis Samost. Ta lisas, et kui tavaliselt on presidendivalimiste aastal aprilli teises pooles juba mõned kandidaadid teada, siis tänavu veel ei ole. "Samas mulle tundub, et 2016. aasta presidendivalimiste moraalne löök poliitikutele [kui presidendivalimised läksid riigikogus valimiskogusse ja tagasi riigikogusse] oli sedavõrd võimas, et nüüd ollakse väga ettevaatlikud. On olnud mõned poliitikud, kellelt on seda korduvalt küsitud, aga vastust on olnud erakordselt keeruline saada. Võib-olla kõige olulisem neist Keskerakonna esimees ja sel nädalal riigikogu esimeheks valitud Jüri Ratas," rääkis Samost.
Lisaks oli saates pikemalt juttu Eesti koroonaviiruse levikust ja vaktsineerimisest, tervise- ja tööminister Tanel Kiige algatusest hakata tervishoiusüsteemi tööshoidmiseks ka ettevõtlustulu maksustama. Pikemalt käsitlesid Samost ja Luts valitsuses üha laiemalt levivat tava kasutada sotsiaalmeediat avalikkuse esmaseks informeerimiseks, jättes tahaplaanile valitsuse ametlikud infokanalid.
Toimetaja: Mait Ots