Valimisteenistus mõtleb juba sügiseste valimiste korraldusele koroonaolukorras

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Valimiskast. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Riigi valimisteenistus tegeleb juba sellega, kuidas koroonakriisi jätkudes oleks võimalik sügisel toimuvad presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimised ohutult ja korrektselt läbi viia. Valimisteenistus uurib teiste riikide kogemusi ja rõhutab samas, et Eesti e-hääletamise võimalused ning valimisperioodi hajutamine annavad meile suurema paindlikkuse.

"Riigi valimisteenistuse, sotsiaalministeeriumi ja terviseameti esindajate vahel toimuvad regulaarsed videokohtumised, kus arutatakse ja kooskõlastatakse juhiseid viiruse leviku olukorras valimiste korraldamiseks. Lisaks on valimisteenistus vaadelnud ja kaardistanud, kuidas on COVID-19 leviku tingimustes alates 2020. aasta märtsist valimisi korraldatud teistes riikides," ütles valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ERR-ile.

Ta selgitas, et Eesti üks eelis on see, et meil kestab valimisperiood terve nädala, mis võimaldab inimesi hajutada paremini kui riikides, kus hääletamine toimub ühel kindlal valimispäeval.

"Lisaks on sellest aastast valijatel võimalik oma ringkonna piires hääletamas käia ükskõik millises jaoskonnas, näiteks Tallinna puhul ükskõik millises linnaosa valimisjaoskonnas. Seegi annab valijaile suurema paindlikkuse oma käike ja hääletamise aega sättida," märkis Koitmäe.

Eesti üks suuri plusse on ka võimalus kodust kontaktivabalt e-hääletada, lisas valimisteenistuse juht. "Samas ei ole kõigil valimisõiguslikel inimestel selleks vajalikku tehnikat või ka oskusi, kuid neilgi peab olema tagatud võimalus oma kodanikukohust täita. See puudutab näiteks haiglas, hooldekodus ja vanglas viibivaid inimesi," rääkis Koitmäe.

Lisaks saavad juba teist korda kohalikel valimistel hääletada ka 16- ja 17-aastased noored ning Koitmäe sõnul eelistavad nemadki käia jaoskonnas kohapeal. "Nimelt ei ole noored kuigi suured ID-kaardi ja mobiil-ID kasutajad, sest enamikul neist pole veel olnud praktilist tarvidust e-riigiga suhelda," tõdes ta.

Valimisteenistuse juhi sõnul saab Eesti õppida teiste riikide kogemustest ja ennetavalt käitumisjuhiseid koostada. Kolm põhilist ohutusmeedet on aga ikkagi maskid, desinfitseerimine ja 2+2 reeglite täitmine.

"Siiski on praegu väga keeruline kui mitte võimatu ette ennustada, milline on olukord viiruserindel Eestis sügisel" tunnistas Koitmäe. "Seetõttu arutame võimalikke valikuid täpsemalt suve hakul, kui nakatumisnäitajate pilt sügise osas on ehk veidigi selgem."

Koitmäe rõhutas, et Eesti seadused ei näe ette valimiste edasilükkamise võimalust, samuti ei luba seadused valikulist valimisviiside rakendamist ehk näiteks ainult e-hääletamist.

"Presidendivalimised toimuvad seaduse järgi sedeliga hääletades ja kaughääletamist pole seetõttu võimalik läbi viia. Kuivõrd presidendivalimiste esimesed kolm vooru toimuvad riigikogus, kattuvad meetmed ohutuse tagamiseks nendega, mida kasutame riigikogu juhatuse valimistel: kaitsevahendid nagu maskid, kindad ja desovahend ning inimeste hajutamine mitme hääletamisala vahel, sealhulgas lähikontaktsetele loodud võimalus hääletada õues. Kui presidendivalimised lähevad valimiskogusse, tuleb sarnased ettevaatusabinõud rakendada sealgi," ütles riigi valimisteenistuse juht.

Vabariigi Presidendi valimine toimub ajavahemikul 10. augustist kuni 29. septembrini. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised peetakse pühapäeval 17. oktoobril, kuid valimisnädal algab juba esmaspäeval ja koosneb kuuest eelhääletamise päevast. Eelhääletamise perioodil on võimalik oma hääl anda elektrooniliselt.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: