"Jah."

Nii teatas Soomere ERR-ile reedel ilmuvas pikas intervjuus vastuseks küsimusele, kas ta oleks valmis kandideerima Vabariigi Presidendiks, kui poliitikud talle sellise ettepaneku teeksid.

Küsimus tõukus Keskerakonna esimehe Jüri Ratase hiljuti algatatud nimekorjest, kui ta otsis sotsiaalmeedias arvamusi, kes sobiks kõige paremini Eesti järgmiseks presidendiks. Päris mitmed vastajad pakkusid sellesse ametisse mereteadlast ja matemaatikut, 2014. aastal Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valitud Tarmo Soomere.

Milline president ta oleks?

"Samasugune nagu praegu teaduste akadeemia president," vastas Soomere rahulikult.

"Saan aru, et need küsimused võivad paljudele huvi pakkuda. Aga arvan, et sellest on õige rääkida siis, kui oma sõna on öelnud need, kes presidenti valivad. Parlament ja valimiskogu," rääkis ta edasi.

Kas poliitikud on Soomerega ümbernurga või otsesemalt pinda kompinud, et oleks ta üldse Vabariigi Presidendi ametist huvitatud?

"Ei," vastas akadeemik lakooniliselt.

Seni on avalikkuses kõige enam arutatud võimaluse üle, kas riigipeaks kandideerib eelmine peaminister ja täna riigikogu esimeheks tõusev Jüri Ratas, kes ise pole enda valmisolekut avalikult kinnitanud.

"Tõsi on see, et Keskerakond soovib kaasa rääkida presidendi valimistel, oleme öelnud, et president peab olema inimene, kes tõesti ehitab Eestis sildu, kes ühendab Eestit," ütles ta kuu aja eest ERR-ile.

Aga kas tema personaalselt soovib presidendivalimistel kaasa rääkida?

"Ma saan aru, mida te küsite – et kas Jüri Ratas kandideerib Eesti Vabariigi presidendiks või mitte? Vastus teile on see, et Keskerakond otsustab neid küsimusi maikuus," vastas Ratas siis naeratades.

Ent kui tema soovib viie kuu pärast saada Eesti riigipeaks, tekitab see keerulise olukorra Keskerakonnale, kes peab kohalike valimiste lävel valima uue esimehe. Ilmselt proovivad seetõttu mitmed tipptegijatest keskerakondlased veenda Ratast jääma kodupartei juhiks, ebamäärasus ja võnked keskparteis pole praegu ka nende võimukaaslase, Reformierakonna huvides.

Kuigi Reformi- ja Keskerakond ei ole ametlikult kokku leppinud, et neil on ühine presidendikandidaat, eelistavad mõlemad riigipea valimist parlamendis ning jaanuaris peaministri koha saanud Reformierakond ei hakka enda kandidaati esitama. Nii saab Ratas arvestada reformierakondlaste poolthäältega ja ilmselt võib leida toetajaid ka sotsiaaldemokraatide või EKRE seast, et saada kokku vähemalt 68 jah-häält. See on madalaim latt presidendi valimiseks riigikogus.

Jüri Ratas oleks riigipeaks saades 43-aastane, ehk isegi Euroopa noorim president, ning lõpetaks esimese ametiaja 48- ja teise 53-aastasena. "Mida ta siis ekspresidendina järgnevad aastakümned teeb, on valus küsimus," tõdes üks tema mõjukaid erakonnakaaslasi eravestluses. "Üritab uuesti peaministri kohta? Vaevalt. Pealegi ei tea keegi, milline on Eesti sisepoliitika jõujooned viie või kümne aasta pärast."

Viis aastat tagasi olid presidendivalimised dramaatilised, sest esmalt ei suutnud riigipead valida parlament, siis ebaõnnestus valimiskogu ja pall põrkus tagasi riigikogusse. Erakondade kiire kompromisskandidaadina valiti seal Vabariigi Presidendiks seni Euroopa Kontrollikoja liikmena töötanud Kersti Kaljulaid. Tema ametiaeg riigipeana lõpeb tänavu 10. oktoobril ja praegu ei tundu tal olevat parlamendierakondades piisavat toetust, et saada ka järgmine ametiaeg.

Võimalike presidendikandidaatidena on meedias nimetatud ka näiteks õiguskantsleri Ülle Madise, mitmekordse eksministri Jüri Luige või ERM-i direktori, endise riigikontrolöri ja ülikooli rektori Alar Karise nime.

Teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere pikk intervjuu ilmub reede hommikul ERR-i portaalis ja seda saab kuulata samal päeval kell 14.05 Vikerraadios. Vestluse keskpunktis on, kuidas koroonakriis muudab ühiskonda ja kuidas ühiskond peab vastu ajal, kui harrastusviroloog on meie uudissõna.