"Mul ei sobi rääkida konkreetsetest inimestest, sest tegemist on hetkel konsultatsioonide ja vastastikuse kompamisega. Aga tunnetus on küll see, et nii päris tipp-poliitikute seas kui ka omavalituste poliitikute seas on suur toetus tarkadele inimestele," rääkis Soomere teisipäeval "Vikerhommikus".

Ta lisas, et ei saa hetkel rääkida konkreetsete erakondade või poliitikute toetusest, vaid konsultatsioonidest ja ettepanekutest kaaluda teda presidendikandidaadina.

"Selliseid ettepanekuid on tulnud poliitikutelt rohkem kui ühest erakonnast. Poliitikute all mõtlen taset kas riigikogu liige või erakonna volikogu liige. Otsese üleskutse kaaluda mind presidendikandidaadina on esitanud mõned valimisliidud ja isiklikul tasemel on toetanud mõned vallad," märkis ta.

Soomere ütles ka, et peab erakondade tagatubades käivaid arutelusid presidendivalimiste teemal loomulikuks: "See on täiesti normaalne, sest poliitikas ei tehta otsuseid kohe, äkitselt ja pliks-plaks. Küsimus ei ole ju selles, kas mina saan Eesti Vabariigi presidendiks. Küsimus on selles, et Eesti saaks ühe väga hea presidendi."

Küsimusele, kas tema võiks olla Eestile väga hea president, vastas Soomere: "Ma loodan küll." Täpsustavale küsimusele, kas ta on lõplikult veendunud, et tahab saada Eesti presidendiks või veel natuke kahtleb, vastas Soomere: "Suurte väljakutsetega on nii, et ambitsioon võiks olla suurem kui elu ise, muidu jääb elu seisma."

Puudutades oma valimisplatvormi, rõhutas Soomere, et Eesti presidendi rolli määratleb põhiseadus. "Kui see mõte lühidalt kokku võtta, siis presidendil on vähe võimu, aga väga suur mõju. President täidab suure hulga konstitutsioonilise võimu aspekte, teeb ühte, teist ja kolmandat tehnilisi asju, aga tema keskne roll on olla tasakaalustaja, eri arvamuste vahel ühisosa otsija, väärtuste kandja. Võib-olla veel suurem osa, mis ei ole põhiseaduses kirjas, on, et president peaks olema kodanikkonna käilakuju, ristsidemete looja."

Teaduste akadeemia juht tõi näite materjaliteadusest, kus nii teemant kui grafiit koosnevad süsiniku aatomitest, aga teemandis on aatomid seotud ristsidemetega, mis muudab selle ülikõvaks materjaliks, grafiit, kus sarnaseid sidemeid pole, on aga pehme.

Rääkides konkreetsematest teemadest, leidis Soomere, et Eestis tuleks tegelda vaesuse vähendamisega, kuna see on ka paljude muude sotsiaalsete probleemide nagu näiteks perevägivald, põhjus.

"Parima teaduse kaasamine ka poliitiliste otsuste tegemisel on hoob vaesuse vähendamiseks, mille kaudu paraneb ka Eesti konkurentsivõime," leidis ta. Vaesust aitaks vähendada Eestis see, kui liiguksime allhanketööde tegijast teadusmahuka majanduse arendamisele, lisas Soomere.

Valimiskogus äravalimine oleks lihtsam

Soomere rääkis ka sellest, et presidendi valimiseks valimiskogus oleks vaja väiksemat häälte ülekaalu ning samas annaks see riigipeale ka laiema mandaadi.

"Edu saadab neid, kes oma tegevust põhjalikult planeerivad. Loomulikult on mul teatud lootus, et koalitsioonierakonnad mingil hetkel koonduvad minu taha. Aga kui seda ei jutu, siis on valimiskogus valituks saamiseks tarvis märksa väiksemat protsenti häältest 50% + 1 hääl ehk 105 häält (valimiskogus on 208 liiget, neist 101 riigikogu liiget - toim.). Ja ma olen päris kindlalt veendunud, et valimiskogus valituks osutumine tähendaks laiemat mandaati. President ei tohiks olla ainult Toompeal istuvate poliitikute president, tal on kohustus olla kogu Eestis president, see on põhiseaduse mõte," rääkis Soomere.

Riigikogus presidendi valimiseks on vaja kahe kolmandiku ehk vähemalt 68 saadiku toetushäält.

Küsimusele, kas ta sõidab mööda Eestit ringi ja kohtub inimestega, vastas Soomere: "President ei saa müüa poliitilist platvormi, anda lubadusi. Veel vähem saab seda teha presidendikandidaat. Küll aga saab presidendikandidaat teha ennast tuttavaks, vastata küsimustele, ka kiusakatele. Sest on väga mage valida täiesti võõrast inimest."