Mari-Liis Jakobson: mis juhtuks, kui me praegu presidendivalimistest ei räägiks?

Foto: Erakogu

Varajane spekuleerimine presidendikandidaatide teemal on küll kantud õilsatest eesmärkidest, aga poliitkombinaatoreid sellega ei võida, leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

Sellest on nüüdseks möödas vist umbes pool aastat, mil Toomas Sildami suurepärasest intervjuusaatest presidendikandidaadi otsingute tanner sai. Juba mitme kuu vältel on pea kõigilt saatekülalistelt küsitud midagi sellist: "Kui teile tehtaks ettepanek kandideerida presidendiks, kas võtaksite selle vastu?"

Kui saatekülalise vanus alla 40 aasta kipub jääma või on juba üsna selge, et see inimene presidendiks ei kandideeri, siis kõlab küsimus: "Kellest peaks saama järgmine Eesti president?"

ETV "Pealtnägija" reastas oma saates presidendikandidaate juba mullu novembris, ETV+ saade "Insight" tegi sama tänavu veebruaris. Presidendivalimised toimuvad kõigi eelduste kohaselt augustis ning ükski erakond veel oma kandidaati välja öelnud pole.

Ainus, kes on oma valmisolekut kandideerida otsesõnu väljendanud, on Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Ehk siis kandidaate pole, isegi valimispäev pole paigas (sest ei tea ju, mitmendas voorus president ära valida õnnestub), aga spekulatsioonid on juba üleilma kõrged.

Aga mis juhtuks, kui me praegu neil teemadel ei spekuleeriks? Kas maailm peatuks, kui ajakirjandus jätaks vaagimata Keskerakonna esimehe Jüri Ratase laudaukse pildi võimalikud seosed presidendivalimistega? Oleks Eesti avalikkus alainformeeritud, kui see, mida pühapäevases "Aktuaalses kaameras" kampaaniatsirkuseks nimetati, ära jääks?

Ajakirjandusel on mitu olulist funktsiooni, mis presidendivalimiste teema varast tõstatamist õigustavad.

Esiteks, ühiskonna ees vastutustunnet omava ajakirjanduse kohustus on olla informeerija. Tänu sellele on kodanik kursis, kes kandideerivad, mille eest seisavad, millal ja kuidas valimised toimuvad.

Ainult et tavapärastest valimistest eristab Eesti presidendivalimisi tõsiasi, et kodanikud seal valida ei saagi. Selles voorus jääb kodanikule rohkem pealtvaataja roll ning hiljem, kohalike valimiste või riigikogu valimiste kontekstis on võimalik muude punktide kõrva vaagida sedagi, kas ollakse oma esindajate valikutega rahul või ei.

Ent suure informeerimistuhinaga võib kaasneda hoopis vastasmärgilisi mõjusid: ennatlikest spekulatsioonidest võib saada infomüra. Meenuvad presidendivalimised 2016. aastal, mil viis väärikat kandidaati – Siim Kallas, Allar Jõks, Mailis Reps, Mart Helme ja Marina Kaljurand – sõitsid debatilt debatile, andsid intervjuu intervjuu otsa ja siis… valiti presidendiks hoopis Kersti Kaljulaid.

Lõpptulemuse kohta võiks ju öelda, et ei läinudki kõige halvemini, sest arvamusküsitlused viitavad, et president Kaljulaidi ametiaja vältel on presidendi institutsiooni usaldusväärsus püsinud eelkäijatega võrreldaval tasemel. Erandiks on aga ametisse astumise ajal toimunud küsitlus, kus ligi pool vastanutest valis vastusevariandi "ei oska öelda". Mis üsna otseselt peegeldab vähest informeeritust.

Ajakirjanduse teine funktsioon on olla aruteluareen. Lihtsalt informatsiooni jagamise kõrval on oluline ka arvamusrubriikides toimuv debatt, mille käigus peaks kõlama kõik asjassepuutuvad argumendid. Oluline pole üksnes kes, kas ja millal kandideerib, vaid ka, mida me ühiskonnana presidendilt ootame.

Ajakirjanduse vahendusel toimuv arutelu saab olla sisendiks valimiskogu liikmetele ning mida laiapõhjalisemalt see diskussioon ühiskonna vaateid peegeldab, seda tõenäolisem on, et ka augustis valitav president oma rolli ühiskonna ootustega kooskõlaliselt kujundab. Teema aktualiseerimist kevadel või juba talvel õigustab seegi, et suvel tõmbab inimest pigem päike, meri ja mets, aga mitte pikad poliitilised arutelud.

Ent mängu tuleb ka ajakirjanduse kolmas funktsioon, et ollakse poliitikutega vastasmängija positsioonil. Ajakirjanduse kui valvekoera roll on jälgida, et presidendi ametikoht ja institutsioon ei oleks pelgalt mingi tagatoa sobingute objekt ning et kohale osutuks valituks ikkagi parim võimalik kandidaat (ja võimaluste ruumi ei märgi siin üksnes kandidaatide voorused, vaid ka poliitiline tahe).

Ehk võib siin ajakirjanike n-ö varajase rünnaku strateegiat seletada ka 2016. aasta valimiste sündmuste käiguga? Toona mängisid teatud poliitilised kombinatsioonid ajakirjanduses seni toimunud kandidaatide tutvustamise lihtsalt auti.

Nagu spordisõbrad teavad, on varajase rünnaku idee vastase kaitse oma mänguplaani järgmise asemel hoopis reageerima sundida. Niisiis, võimalikult vara alustatud ristküsitlus teemal, kes oleks valmis presidendiks kandideerima, peaks panema reageerima ka riigikogu liikmeid, kellel mandaat presidendikandidaate esitada – kas valima oma kandidaati meedias väljapakutute seast või esitama võimalikult varakult oma soosiku, et ta avaliku arvamuse võidujooksus taset näidata saaks.

Aga poliitilisest kombinatoorikast selline lähenemine ei vabasta. Male on mäng, ükskõik, kas sul on mustad nupud või valged, iga vastasmängija käik avab uusi kombinatsioone.

Niisiis, mis juhtuks, kui me praegu augustikuiste presidendivalimiste teemal vähem spekuleeriksime? Ma arvan, et juhtuks kolm asja.

Kordumata jääks n-ö Marina Kaljuranna fenomen, et presidendivalimiste kampaania raames kogutud ühiskondlik sümpaatia saab hiljem realiseeritud mõneks teiseks mandaadiks.

Ära jääksid arutelud, milles mõni poliitikaväline valdkonnaspetsialist saab eetriaega selleks, et oma professiooni populariseerida. Ja Keskerakonna maskott Jüri Ratas saaks oluliselt vähem tähelepanu kui tal muidu praegusel ametikohal ja riigikogu valimiste välisel ajal saada õnnestuks.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: