Videosilla vahenduse kohtunud justiitsminister Maris Lauri, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, siseminister Kristian Jaani ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna tegid ühiselt ettepaneku tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri Eestis, edastas justiitsministeeriumi pressiesindaja. 

"Kohtumisel otsustati, et justiitsministeerium alustab seaduseelnõu ettevalmistamist sihiga saada see valmis aprilli lõpuks. Eapiiri muutmisele peab eelnema arutelu, mis kaasab erinevaid osapooli nagu arstid, psühholoogid, ülikoolid, Tervise Arengu Instituut, noorte esindusorganisatsioonid, politsei, prokuratuur, kohtud, advokatuur ja teised," ütles justiitsminister Lauri.

Üheks arutamist vajavaks küsimuseks on, kas tõsta eapiiri seniselt 14 eluaastalt 15 või 16 eluaasta peale. 2015. aastal läbi viidud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuringust selgus, et esimese vahekorra ajal on nii tüdrukute kui poiste keskmine vanus olnud 15,4 aastat.

Eesti naaberriikides on seksuaalse enesemääramise eapiir praegu kõrgem, mistõttu tuleks vaadata ka nende riikide praktikat. Näiteks Soomes, Lätis, Leedus on eapiir 16 aastat, Rootsis ja Taanis 15 aastat.  

"Teiseks läbimõtlemist vajavaks küsimuseks on see, milline vanusevahemik on sobiv ja mõistlik lugeda noorte omavaheliseks normaalseks seksuaalsuhtluseks. Seda põhjusel, et suurem osa seksuaalsuhteid sellises vanuses noorte vahel leiab aset eakaaslaste või väikese vanusevahega noorte vahel ning on vabatahtlikud. Suurema vanusevahega juhtumid on harvemad," selgitas Lauri.

2015. aasta laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu järgi oli endast vähemalt viis aastat vanema inimesega 14-aastaselt või nooremana olnud vabatahtlikus seksuaalvahekorras 4 protsenti noortest.

Eapiiri tõstmise korral on vajalik lisaks otsustada ka seda, kas sel juhul tuleb muuta teisi alaealisi puudutavaid vanusega seotud sätteid, eelkõige praegu kehtivat võimalust teatud juhtudel 15-aastaselt abielluda. Väärib märkimist, et näiteks on süüvõime iga praegu 14 aastat, edastas ministeeriumi pressiesindaja.

"Oluline on rõhutada ka seda, et kui seksuaalsuhe ei toimu vastastikusel nõusolekul, on igal juhul tegemist kuriteoga, sõltumata sellest, kas tegemist on noorte omavahelise suhte või suurema vanusevahega," lisas Lauri.

Riigikogus on kaks eelnõud juba menetluses

Riigikogu õiguskomisjoni menetluses on juba Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esitatud eelnõud seksuaalse enesemääramise vanusepiiri muutmiseks.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond) ütles teisipäeval ERR-ile, et võib-olla saab valitsuse eelnõu EKRE ja sotside eelnõudega ühendada.

Õiguskomisjon arutas esmaspäeval koos asjaomaste asutuste esindajatega seksuaalse enesemääramise vanusepiiri tõstmise üle, mis praegu on 14 aastat. Esmaspäeval siiski ühtki otsust ei tehtud rõhutas Karilaid ning lisas, et kaasama peab ka noorteorganisatsioone ja tervishoiutöötajaid. Esmaspäevasel istungil osalesid justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, prokuratuuri, õiguskantsleri kantselei, lastekaitse liidu ning haridus- ja noorteameti esindajad.

Valitsus jättis oma eelmise nädala istungil seisukoha andmata EKRE esitatud karistusseadustiku muutmise eelnõu suhtes, millega soovitakse nooremate kui 16-aastaste laste seksuaalkuritegude eest kaitsmiseks järsult suurendada maksimaalseid karistusi. Valitsuse istungi kommenteeritud päevakorras öeldakse, et mitmed eelnõus toodud ettepanekud ei ole kooskõlas laiema karistuspoliitikaga, näiteks tooksid eelnõus välja pakutud muudatused kaasa absurdse olukorra, "kus alaealisele kohtumiseks ettepaneku tegemine oleks raskemini karistatav, kui sellele järgnev seksuaalvahekord."

Kokkuvõttes leidis valitsus, et alaealise seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega seonduvate muudatusettepanekute osas on vajalik eelnev ühiskondlik ja poliitiline diskussioon, kuna tegemist ei ole pelgalt kriminaalpoliitilise otsusega, vaid see on laiem väärtusotsustus, mille tegemisse tuleb kaasata erinevate valdkondade eksperte. Eapiiri tõstmine ei saa olla lihtsalt ühe numbri asendmaine teisega, vaid sellel peavad eelnema nii sisuline kui õiguslik analüüs, et lõpuks tehtav muudatus oleks kooskõlas euroopalike arusaamade, väärtuste ja arengutega, on valitsuse seisukoht.

Ka Karilaid juhtis tähelepanu sellele, et teema on palju laiem ja keerulisem, kui vaid ühe arvu muutmine karistusseadustikus. Nii on abiellumise alampiir Eestis 15 eluaastat, raskete kuritegude eest saab karistada juba 14-aastaseid, valimisõigus kohalikel valimistel on 16-aastastel. "Siin on vaja terviklikumat vaadet. Minu tunnetus ütleb, et praegu ei ole me veel vanusepiiri osas kokkulepet saavutanud," märkis ta.

Karilaiu sõnul tulevad EKRE ja SDE eelnõud riigikogus arutusele aprillis, kui selleks ajaks laekub ka valitsuse eelnõu, siis on võimalus need kõik ühendada. "Siin pole vaja poliitilist punktivõtmist, vaatame, kas saame teemaga ühiselt edasi minna," rääkis ta.

Sotsiaalkaitseminister Riisalo teatas 14. märtsil, pärast seda, kui sai avalikuks treeneri ja alaealise õpilase seksuaalsuhe Nõmme Kalju jalgpalliklubis, et esitab ettepaneku tõsta seadustes seksuaalse enesemääratluse vanuse alampiiri.

2020. aastal läbi viidud uuringu järgi on ohvri keskmine vanus esimese või ebameeldivaima seksuaalvägivalla juhtumi ajal olnud 15,7 aastat. Kui last on seksuaalselt väärkoheldud, saab abi või nõu küsida Lasteabi telefoninumbril 116 111 ning ohvriabi kriisitelefonil 116 006 anonüümselt või pöörduda politsei poole numbril 112.

Pikhof: üle tuleks vaadata ka alaealiste seksuaalsuhte vanusevahe

Õiguskkomisjoni aseesimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof leiab, et läbi tuleb vaadata vanuse alampiir ja vanusevahe ka alaealiste vahel toimuvate seksuaalsuhete puhul. Seadus loeb alla kümneaastaseid lapsi arusaamisvõimetuks, mis tähendab, et nendega toimuv on igal juhul kuritegu, üle kümne eluaasta see enam nii pole.

"Meie õigusruumis on lubatud seksuaalsuhted, omavahelised seksuaalsuhted alaealiste vahel ja seda alates kümnendast eluaastast. Ma arvan, et ei saa kuidagi normaalseks pidada, et 17-aastane nooruk astub seksuaalsuhtesse kümneaastase lapsega," ütles Pikhof "Aktuaalsele kaamerale".

"17-aastane on süüvõimeline, nii et kui tema kasutab ära kümneaastast, siis ta igal juhul selle eest ka vastutab täiel määral. Juba 14-aastane on süüvõimeline, nii, et 17-aastane juba ammugi," kommenteeris Karilaid.

Pikhof selgitas, et kui kümneaastase seksuaalsuhe 17-aastasega on toimunud vastastikusel nõusolekul, siis pole tänase seaduse mõttes tegu kuriteoga ja see pole karistatav. Pikhof lubab teha ettepaneku üle vaadata vanuse alampiir ja vanusevahe ka alaealiste omavaheliste seksuaalsuhete puhul.