Norstati reitingud: erakondade toetusprotsendid on stabiliseerunud

Jüri Ratas valiti riigikogu esimeheks
Jüri Ratas valiti riigikogu esimeheks Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

MTÜ Ühiskonnauuringute instituudi tellitud viimatine Norstat Eesti AS-i küsitlus näitab, et erakondade toetusprotsendid on praegu stabiliseerunud ning esikolmikus on jätkuvalt Reformierakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ning Keskerakond.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,3, EKRE-t 19,6 ja Keskerakonda 19,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 11,1 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,1 protsendiga ning Isamaa 5,6 protsendiga.

Nädalaga muutusid erakondade toetusprotsendid maksimaalselt 0,3 protsendi võrra ning jäid eelmise nädalaga võrreldes samale tasemele. Seega on peatunud alates eelmise valitsuse lagunemisest kestnud trendid, kus Reformierakond ja EKRE kasvatasid ning Keskerakond, Eesti 200 ja SDE kaotasid toetust.

Reformierakonna edu teisel kohal oleva EKRE ees on 14,7 protsenti. Kui kaks nädalat tagasi oli rahvuskonservatiivide edu kolmandal kohal oleva Keskerakonna ees juba 2,2 protsenti, siis praegu on kahe erakonna toetus praktiliselt võrdne.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 53,8 ja opositsioonierakondi 31,3 protsenti.

Teadur Martin Mölder märkis, et nüüd, kui Reformierakonna liidri Kaja Kallase valitsuse moodustamisest on möödunud laias laastus kaks kuud, on võimalik näha, et uue valitsuse loomisest ja Eesti esimesest naispeaministrist saadud toetuskrediit on vähenemas. Seda kinnitas märtsikuine peaministriuuring, mis näitas, et Jüri Ratas on Kaja Kallase asemel taas valijate kõige eelistatum peaminister ning seda näitavad teatud määral ka sellenädalased erakondade reitingud.

"Reformierakonna toetuse kasv ning Keskerakonna toetuse langus on juba teist nädalat peatunud ning on isegi märke sellest, et nende kahe vahe on taas vähenemas. On näha, et Reformierakonna toetus on viimastel nädalatel langenud just naiste seas, kelle hulgas erakond sai valitsust moodustades suure toetuslisa. Kui aga valijaskond on pettumas Kaja Kallases kui peaministris, omab see kindlasti edaspidi mõju ka erakonna üldisele toetusele, mis on praegu, arvestades Reformierakonna vägagi stabiilset alla 30-protsendilist toetust valimistel, ikkagi erakordselt kõrge," märkis Mölder.

Mis puudutab teisi erakondi, siis Mölderi sõnul võib välja tuua mõned huvitavad nüansid viimase aja toetuste dünaamikas.

"EKRE on olnud erakond, kellel on meeste seas palju suurem toetus kui naiste seas ning sotsid on olnud vastupidiselt pigem naistoetajatega erakond. Sotside üldise toetuse languse taustal on aga praeguseks tekkinud olukord, kus EKRE toetus on naiste seas üle 12 protsendi, samas kui sotside toetus selles valijagrupis on alla kaheksa protsendi. Viimased poolteist kuud on EKRE edumaa sotside ees naissoost valijate hulgas olnud suurem kui kunagi varem," ütles Mölder.

Vaatamata sellele, et Eesti 200 toetus võrreldes eelmise nädalaga oluliselt ei muutunud, on nende üldine toetustrend ikka veel selgelt negatiivne. "Eesti 200 tõus ja langus on olnud eriti dramaatiline aga vanemate kui 50-aastaste hulgas. Selles valijaskonna grupis on Eesti 200 toetus juba praeguseks langenud samale tasemele, kus ta oli enne nende erakordset toetuse kasvu eelmise aasta viimastel kuudel," lisas Mölder.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4003 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest.

Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (34,3 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär 1,46 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,71 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9 protsenti.

Norstat küsitles inimesi ajavahemikus 23. veebruar kuni 1. märts, 2. märts kuni 8. märts, 10. märts kuni 15. märts ja 17. märts kuni 22. märts ning küsitlusele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: