"Pealtnägija": katkise auto tehnoülevaatus viis pettusekahtluse ja ähvardusteni

Foto: ERR

"Pealtnägija" lahkas kahtlasi mänge ühes Tartu tehnoülevaatuses. Nimelt viis päevinäinud Chevrolet maastur, mis kriitikute hinnangul poleks tohtinud ülevaatusest läbi pääseda, "Pealtnägija" rondiärimeeste, korruptsioonikahtluse ja ähvarduste maailma. Automüüja, tehnoülevaatus ning riigi esindaja kinnitavad, et asi võib küll tunduda kahtlane, kuid kõik on halbade juhuste ning möödarääkimiste jada.

36-aastane Garri Pütsepp otsis mullu suvel perele masinat, millega pääseks ka talvel Tallinna külje all asuvasse kodusse ja vajadusel saaks vedada haagist, ning leidis Auto24-st nelikveolise Chevrolet Captiva. "Müügikuulutuses oli kirjas, kuidas see on väga hästi hooldatud, Eestis on olnud kaks omanikku ainult. Auto on ideaalses seisukorras, hiljuti on tehtud kõvasti remonte, vahetatud õlid," kirjeldas Pütsepp.

Pütsepp töötab suurhaigla autojuhina, mis tähendab, et masinad pole talle võõrad ning 2008. aasta Chevrolet läbisõit ligi 290 000 kilomeetrit ja hind 3800 eurot tundusid tasakaalus seda enam, et masinal oli värske ülevaatus. Mees leppis müüjaga kohtumise 25. augustiks Tartusse ja kutsus kaasa isa Rauli, kes on samuti elukutseline pikamaajuht.

"Vaatasime visuaalselt siis selle auto üle sealt. Tundus nagu välimuselt oli okei, ei paistnud, et midagi kuskilt küljest hakkaks ära kukkuma. Tagarehvid olid kulunumad kui kuulutuses kirjas. /.../ Siis ta ütleski, tema polegi kontrollinud, et tal naine kogu aeg sõidab sellega ja polegi näinud, et tema teeb rehvide pealt siis 100 eurot soodustust mulle," rääkis Garri Pütsepp.

Müüja Artur Kapajev on värvikas kuju, kellel ka varem olnud kokkupõrkeid seadusega. Kõige silmatorkavam osa tema ärist on luksuskaatrite rent Emajõel, samas on ta politsei andmetel seotud ka Tartu kesklinnas tegutseva striptiisiklubiga. Selle kõrvalt jõudis 36-aastane Kapajev tegeleda ulatusliku kasutatud autode äriga. Chevrolet'd ostma tulnud isa ja poeg seda tausta ei teadnud, välja arvatud, et Kapajevil oli enda sõnul äride tõttu väga kiire ning masinaga jõuti teha võrdlemisi lühike proovisõit.

"Siis käisimegi selle proovisõidu ära. /.../ Ja kui ma ära parkisin, äkki ma tõmbasin käsipidurit ja käsipidur käis tühjalt. Ma küsisin ka, mis värk sellega on, et käsipidur ei tööta ju? Ja siis ta ütleski, et seda on varem ka juhtunud korduvalt, nii kaua, kui see auto tema käes on olnud, ja nüüd viimasel ülevaatusel ka tehti käsipiduritesti ja tõmmati mingi käsipiduri trossi aas hoova tagant ära, et põhimõtteliselt lähed kanali peale ja selle paneb viie minutiga paika tagasi ja jälle võid unustada selle tükiks ajaks," rääkis Pütsepp ning ütles, et müüja lasi selle vea pealt veel 100 eurot hinnast alla.

Lõpuks lepiti kokku 3600 eurot ja asuti allkirjastama lepingut. Sel hetkel selgus, et masin ei kuulu paberite järgi Kapajevile ega tema naisele, vaid kellelegi Agole. Pütsepa sõnul ütles Kapajev, et auto oli äia nimel.

Sündmuspaigal tehti ülekanne ning lihtkirjalik leping, mille alusel Pütsepp saaks hiljem minna ARK-i ja masina enda nimele vormistada.

Esimese asjana sõitis Pütsepp tanklasse, kuid teel sinna lõid auto armatuuril põlema mootori- ning tahmafiltri tuli. Kapajevilt selle kohta pärides sai Pütsepp vastuseks, et niisugust asja pole enne selle autoga olnud. Pütsepp jäi uskuma Kapajevi selgitust, et tõenäoliselt kustub mootorituli, kui kütusepaak täis saab.

Pikk vigade nimekiri

Järgnevatel päevadel käis Pütsepp autoga mitmes teeninduses ning avastatud vigade hulk oli šokeeriv.

"Need vead, mis sealt välja tulid kompuutriga, ei olnud füüsilised vead. See nimekiri oli ikkagi juba hämmastavalt pikk," tõdes Pütsepp.

"See, mis kuulutuses oli, et klaasid ja tuled on terved, on vist ainuke asi, mis vastas tõele," lisas ta.

Kui Pütsepp suundus mõni päev hiljem ARK-i autot oma nimele vormistama, tabas teda järgmine ootamatus. Seal selgus, et ta ei saa autot ümber vormistada, kuna tal ei ole autoomaniku ja müüja vahelist volitust ehk puudu oli Ago nõusolek.

Kuna Kapajev sel hetkel enam telefoni ei võtnud, tegid Pütsepad ise detektiivitööd ja selgus, et Ago polnud tema äi, vaid eelmine auto omanik, kes müüs masina Kapajevile kuu varem suure hulga vigadega, sealhulgas katkise käsipiduriga.

"Põhimõtteliselt mul oli nii suur närvivapustus, ma läksin WC-sse ja oksendasin lihtsalt. Ma ei söönud, ma ei maganud. Ja ikkagi, ütleme, kuskil kolm päeva ma olin ikkagi päris suures mustas augus," meenutas Pütsepp.

Kapajevil oli ka varem sarnaseid tehinguid

Selgus, et see pole Kapajevil esimene kord. Kõigest mõni päev enne Pütseppadega kohtumist jõustus Tartu kohtu määrus seoses Kia Sorentoga, mille Kapajev müüs aasta varem ühele Lõuna-Eesti perele. Pere kinnitas "Pealtnägijale", et nende juhtum oli äravahetamiseni sarnane alates sellest, kuidas segati jälgi vale isiku nimega ning kuidas müüdud Kia oli läbimäda ja läks lõpuks vanarauaks.

Kapajev ise ütleb kõige eelneva kohta, et ei mäleta üksikasjalikult, mida inimestele rääkis, kuid pole kedagi tahtlikult petnud. Ta rõhutab, et masinad läbisid ülevaatuse ja ka kasutatud auto ostjal endal on kohustus veenduda, mida ta soetab.

Selle kõik võikski liigitada tarbijavaidluseks, kuid mõlema masina puhul tekkis küsimus – kuidas nii halvas seisundis sõiduk ikkagi riikliku ülevaatuse sai.

"Mina tunnen, et siin on kerge korruptsioon, et päris niimoodi need autod ülevaatuselt läbi ei saa," arvas Pütsepp.

Maanteeamet pettust ülevaatusel ei tuvastanud

Regulaarne riiklik ülevaatus toimub kõigi turvalisuse nimel, et umbes 800 000 sõidukit Eesti registris oleksid tehniliselt korras ega ohustaks kedagi. Selleks sõlmis maanteeamet, uue nimega transpordiamet lepingu 128 ülevaatuspunktiga, kes teevad riigi nimel aastas ligi 600 000 ülevaatust.

Üks sellistest on OÜ Tehnokonsult, mille Tartus Teguri tänaval asuvas filiaalis läbis 7. augustil ehk 18 päeva enne tehingut ülevaatuse toosama Chevrolet. Pütsepp kirjutas firmasse ja nõudis näha videot.

"Siis ma vaatasin ja vaatasin ja vaatasin mõlemat videot kümme korda. Ja ma ei saanud aru, mismoodi käsipiduri testi tehti. Lihtsalt vaatasin ja vaatasin ja vaatasin ja no ei saa aru. Kuni ühel hetkel, mis iganes korda ma seda juba vaatasin, vaatasin, et video kell jääb pausile keset ülevaatust," rääkis Pütsepp.

Esmapilgul tundub videost, nagu kell 13:23:06, pärast seda, kui masin sõidab piduri kontrolliks rullikutele, midagi ei toimu. Tegelikult pilt seisab ja ärkab ellu uuesti umbes minut hiljem. Nähtavat katkestust ei ole, ainus mis seda reedab, on kellaaja hüpe.

"Mina arvan küll, et arvutist lülitasid kaamerad pausi peale ära selleks ajaks, kui peaks olema käsipiduri test. Pannakse kaamerad tööle, tuli härra välja, on see osa nagu kustutatud või mitte salvestatud ja võib jätkata nagu mitte midagi poleks juhtunud," arutles Pütsepp.

Pütsepp pöördus septembris, umbes kuu pärast tehingut maanteeametisse. "Kui selline vihje tuleb, siis sellist vihjet me kontrollime alati. Ja see kontroll käibki niimoodi, et me pöördume ülevaatuspunkti poole, küsime salvestise välja ja siis me küsime ka heitmete ja pidurite testid välja. /.../ Ja sellel juhtumil me ei tuvastanud, et ülevaataja oleks kuidagi oma tööd valesti teinud," transpordiameti järelevalveteenistuse direktor Kristo-Taavi Ruus.

Firma Tehnokonsult juhataja ja omanik Andrus Valk ei olnud nõus kaamera ees intervjuud andma, kuid kinnitas, et kõvaketta mahu säästmiseks oli videosüsteem sätestatud nii, et kui juba viis sekundit vaateväljas liikumist polnud, jäi salvestus seisma.

"Ülevaatus oli teatud hetkeni jõudnud, siis üks inimestest läks kontorisse dokumente vormistama, ja samal ajal teine inimene istus autos kontrollis pidureid, ja selle tõttu jäigi kaamera siis jäi unerežiimi. Ja nii kui kontorist tulev inimene tuli ülevaatuskohta, siis salvestis hakkas ka tööle," selgitas Ruus, kes mingit pettust ei usu.

"Selle tõestuseks on tegelikult piduritesti väljavõte, mis näitab, et need piduritestid või pidurid vastasid normidele," lisas ta.

Vilepuhuja firma selgitusi ei usu

Liisat, kes töötas Tehnokonsuldis praktikandina eelmise aasta märtsist septembrini, aga usub pettust. Ehkki ta ise vastuolulise Chevrolet ülevaatuse juures ei viibinud, ei usu ta firma selgitust.

"See ei ole lihtsalt loogiline, sest ma olen näinud neid teisi videoid, ma olen ise ka vaadanud sealt kaameratest ja ma olen näinud, kuidas lihtsalt kõik jooksebki ilusasti lõpuni, ja kuidas siis selle autoga juhtus nii, aga teiste autodega ei juhtu," rääkis Liisa.

Muude küsimuste kõrval süvendab kriitikute kahtlusi, et kui eesmärk on bitte ja baite kokku hoida, siis hüppaks pilt edasi, aga vaatluseks esitatud failis on lünga asemel sama pikk stoppkaader. See ei säästa andmemahtu nagu väidetakse.

Tehnokonsult selgitas, et tegu on tehnilise eripäraga – kui teha fail vaatamiseks, täidab tarkvara ise lüngad stoppkaadriga. Maanteeametile selgitus igatahes sobis ja tegi ettevõttele tähelepanujuhtimise.

"Meie etteheide oli see, et palusime, et ta edaspidi vähendaks sellist unerežiimi aega, et see kaamera ei jääks nii kiiresti seisma," selgitas Ruus.

Kriitikud selliseid juhuseid ei usu seda enam, et registritest ilmneb, et Tehnokonsuldil on kahe aasta jooksul olnud mitu järelevalvemenetlust, millest kolmel juhul oli probleeme kaameratega. Näiteks viimati läinud aasta lõpus öeldi maanteeametile, et nende nõutud videost on ühe kaamera vaade üldse puudu ja teisest vaatest vajaka 28 minutit ja kõik. Maanteeamet tegi selle peale trahvi 50 eurot.

"Me ei ole tuvastanud pahatahtlikkust. Aga pigem see, et inimesed ei oska neid kaameraid kasutada ja kogu seda IT poolt," ütles Ruus.

Endine töötaja Liisa väidab aga, et kohati pigistati silm teatud klientide puhul kinni ja kui tuli uurimine, aeti maanteeametile lihtsalt segast.

Piiripealsed autod läksid Liisa väitel läbi just ülevaataja Raiko juures, kes tegeles põhiliselt ka Pütsepa ostetud Chevrolet'ga.

Liisa hinnangul sai ülevaataja rikkis autode omanikelt pistist. "Sa näed, kui ta annab sulle 50, juba on selline hea nägu. Ja sa näed, et sealt raha tagasi liigu. Tee omad järeldused sellest," kirjeldas Liisa. Tugevaid tõendeid tal oma väidetele ei ole.

Ruusi sõnul tuleks sellistest kahtlustest transpordiametile teada anda.

Tehnokonsult peab end laimu ohvriks

Kui Tehnokonsulti inimesed said teada, et Liisa "Pealtnägijaga" suhtleb, külastas teda jaanuari lõpus uuel töökohal Tehnokonsuldi omanik Andrus Valk. Kolmveerand tundi kestnud kohtumise käigus keelitas endine tööandja hästi järele mõtlema, mida naine räägib. "Sa võid seda mulle rääkida, aga kui sa seda meediasse lähed rääkima, siis sa pead seda suutma tõestada ka," ütles Valk

"Siis ta põhimõtteliselt ütleski mulle, et kui ma midagi ütlen, siis ta annab mind kohtusse, et tal juba advokaadid kõik rivis ootavad, et ta annab selle saate kohtusse, annab mind kohtusse, et kõik hakkavad vastutust kandma selle eest. Et see on alatu laim ja siin ei ole mitte midagi enam," rääkis Liisa.

Kui eksbossi manitsused võivad olla veel normaalsed, siis 1. veebruaril kutsus ülevaataja Raiko Liisa kohtumisele. Raiko väitis, et Liisa lasi uuel töökohal läbi vigase Volkswageni ning asi läheb suurelt avalikuks, kui naine suud kinni ei hoia.

"Kui sa suu lahti teed, hakkad siin mingit kuradi jura välja jama suust, siis ma täie rahaga lendan peale, raisk. Mind üldse ei koti," ütles Raiko Liisale.

"Kui ma kuulen sind seal esinemas... ausalt ma reageerin sellele," vastas mees Liisa küsimusele, mida too oma jutuga silmas peab.

"Mina tean, et ma räägin ausalt. See, mida Tehnokonsult teeb, seda ma tean, et nemad ei ole ausad. Näiteks kas või selle viimase autogagi. Kõik tuleb lihtsalt välja," ütles Liisa.

"Point on selles, et keegi ei ähvarda sind, kui sa ise ei ähvarda. Kui sa ise ei ähvarda, et lähed mingit intervjuud andma," ütles Raiko Liisale.

"Pealtnägija vahetas Andrus Valgu ja Raikoga suure hulga kirju ning nende jutu kokkuvõte on, et Garri Pütsepp on pretensioonikas klient, Liisa pettunud ekstöötaja ja mõlemad laimavad alusetult ausaid ettevõtjaid.

"Pealtnägija" ei väida, et toimus pettus või korruptsioon, vaid ütleb, et on toimunud suurejooneline juhuste jada: on juhus, et Artur Kapajevil on mitmeid sarnaseid sekeldusi, on juhus, et probleemsed autod kipuvad sattuma ühe ülevaataja juurde, on juhus, et kaamerad lülitusid välja just otsustaval hetkel, ning on juhus, et mehed said asjadest nii valesti aru, et hakkasid ekskolleegi ähvardama.

Maanteeamet teostaski hiljuti Liisa suhtes kontrolli ega leidnud tema töös puudusi. Garri Pütsepa jaoks lõppes asi tupikuga. Kohtusse minna ei saanud, sest vastaspoole ja juristide sõnul peaks hüvitise saamiseks suutma näidata, millal ja kelle käes vead ikkagi täpselt tekkisid.

"Ma arvan, et kui ma käiks oma raha eest kolm kohtuastet lihtsalt läbi ära, siis ma maksaks selle auto hinna viiekordselt kinni. Aga kui ma lõpuks selle kaotan ka ikkagi, siis mul ei ole mitte 4000 eurot korstnasse kirjutatud, vaid 25 000 eurot korstnasse kirjutatud. /.../ Kuni see ei muutu, siis need rondiärikad saavadki jääda täiesti rahulikult seda sama bisnesit tegema ja hõõruvad pärast käsi, nendel on raha käes ja neid ei huvita, mis edasi saab," kommenteeris Pütsepp.

Transpordiamet kavatseb siiski jälgimist tõhustada ja näiteks nõuda, et kaamerate pilt oleks neile ligipääsetav reaalajas. Autoärikas Artur Kapajevil on aga juba ka teisi probleeme: samal ajal, kui "Pealtnägija" teemaga tegeles, esitati talle ja veel mõnele mehele kahtlustus, et nad tegelesid striptiisiklubi varjus väidetavalt maksupettusega.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: