Sikkut: esimesest päevast haigusepäevade hüvitamine oleks tõhus kriisimeede

{{1616676960000 | amCalendar}}
Riina Sikkut
Riina Sikkut Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Kunagine tervise- ja tööminister, riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme Riina Sikkuti sõnul oleks haiguspäevade juba esimesest haiguspäevast hüvitamine kogu riigis tõhus meede koroonaviiruse vastu ja ta ei mõista, miks valitsus sellele vastu on.

Sikkut rääkis ERR-ile, et kolmapäeva õhtul riigikogu toimunud nii lisaeelarve kui ka erinevate teiste eelnõude arutelude raames tulid haiguspäevad jutuks korduvalt.

"Need argumendid, mis kõlasid selle vastu, et riik võiks kiiresti haiguspäevi hüvitada, olid ühed ja samad ja peegeldavad ikkagi seda, et ei lahendata kriisi, vaid justkui me tegeleks mingisuguse pikaajalise sotsiaalkindlustussüsteemi ümberkorraldusega," lausus Sikkut.

Sikkuti sõnul ei ole tema jaoks tõsiseltvõetav argument see, kui räägitakse, et kohalikud omavalitsused võiksid ise vastavaid meetmeid otsustada. "Muidugi on võimalik ise otsustada, aga kas me nüüd tahame, et 79 omavalitsust hakkavad kokku leppima, otsuseid tegema, kordasid määrama, kuidas inimesed hüvitist saavad ja siis lõpuks tuleb lahendada küsimus, kas hüvitab inimese elukoha omavalitsus või tööandja asukoha omavalitsus," küsis Sikkut.

"Meil on vaja kriisimeedet, midagi, mis rakenduks 1. aprillist vabariigi valitsuse reservist. Midagi sellist, mis tõesti võimaldaks meil selle kontrollimatu nakkuse levikule tõkke ette panna. Mitte sellist omavalitsuste kaasamisharjutust teha järgmised pool aastat," lisas ta.

Samuti häirib Sikkutit jutt inimeste omavastutusest. "Kui me räägime sotsiaalkindlustusskeemidest üldiselt, siis tõesti pettuse riski vähendamiseks võib omavastutusel olla väga tähtis roll, aga kriisiolukorras, kus kõigi teiste huvides on see, et positiivse testi tulemusega inimene ja lähikontaktne püsiks kodus, siis öelda, et alampalga teenija omavastutus kahenädalase kodus viibimise eest on pea 100 eurot, sellepärast, et ta meie tervist kaitseks, see minu meelest ei ole õiglane ega inimlik," lausus Sikkut.

"Selle taha nüüd kriisi kontrolli alla saamine ei peaks küll jääma. Meil on 641 miljonit lisaeelarvest ja nüüd me ütleme, et kõik madalapalgalised makske ikka omaltpoolt see 100 eurot see kodus püsimise tasu ka ära," sõnas ta.

Sikkuti sõnul oli hea kuulda seda, et teisest haiguspäevast heldem hüvitamine on juba mõju avaldanud. "Nii riigihalduseminister, rahandusminister kui ka tervise- ja tööminister seda kinnitasid, seetõttu seda skeemi pikendatakse. Ja vähemalt aasta lõpuni teisest haiguspäevast 70 protsenti kõigile inimestele hüvitatakse. See, et haiguspäevade heldem hüvitamine vähendab haigena tööl käimist, ongi loogiline," ütles Sikkut.

"Aga see tähendab, et meil on seda toimivat meedet veel paremini vaja tööle panna. Meil ei piisa sellest, et hoida sama palju inimesi tõbisena kodus. Selleks et nakkuse levik pidurduks, on meil vaja, et veel rohkem inimesed jääksid koju, ega võtaks seda riski, et tekib uus kolle või puhang," rääkis Sikkut.

"Praegu meil on vaja kriisi meedet, mis nõuab valitsuse poolt otsust, mitte selle otsuse veeretamist kohalike omavalitsuste kaela," märkis Sikkut.

"On arusaamatu, kui sisulisi vastuargumente ei ole ja me teame, et haiguspäevade heldelt hüvitamine juba töötab, siis miks sellele suhteliselt väikese rahalise kuluga meetmele nii tugevalt vastu ollakse," ütles Sikkut lõpetuseks.

Seeder: haiguspäevade hüvitamine peaks olema riigi poliitika

Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et Isamaa toetab riigikogu menetluses eelnõu, mis pikendab haigushüvitise maksmise korda kuni 2021. aasta lõpuni. "Isamaa toetab seda pikendust," ütles ta.

Seeder ei täpsustanud, kas Isamaa toetaks ka esimesest haiguspäevast haiguspäevade hüvitamist, nagu ERR temalt küsis.

"Pikas perspektiivis tuleb aga leida piisav tasakaal tööandjate, riigi ja inimeste omavastutuse vahel. Ei saa olla nii, et kõik haiguspäevade hüvitamise kulud jäävad kas ainult riigi, ainult ettevõtjate või ainult inimeste kanda," kommenteeris Seeder.

"Mis puudutab Tallinna otsust, siis omavalitsustel peab olema piisav autonoomia ja otsustusvabadus, aga haiguspäevade hüvitamise poliitika peaks olema riiklik poliitika, mis ei  sõltu inimese elukohast," lisas Seeder. 

Riigikogus oli kolmapäeva hilisõhtul esimesel lugemisel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega muuhulgas pikendatakse alates jaanuarist kehtinud haiguspäevade varasemat hüvitamist kuni aasta lõpuni. Alates jaanuarist kehtib riigis haiguspäevade hüvitamine teisest haiguspäevast.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart (KE) teatas kolmapäeval, et Tallinn hakkab ise oma elanikele esimest haiguspäeva hüvitama, et nakkustunnustega inimesed püsiksid kodus. Varem oli Kõlvart teinud valitsusele ettepaneku seda meedet kogu riigis rakendada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: