Sellest, et koolides ja lasteaedades oleks vaja paremat õhuvahetust, hakati rääkima juba viirusekriisi algul läinud kevadel. Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajaki sõnul on sundventilatsiooniga koolimajades asjad üsna hästi. Hiljutine uuring näitas küll, et mõnel pool töötas ventilatsioon poole võimsusega, mõnes koolis lülitati see liiga vara välja.

"Lihtsa juhendamise ja juhiste kaudu saab need probleemid ära parandada, et nendega muret ei ole," rääkis Kajak.

Aga seal, kus loodetakse vaid õhutusavadele ja sellele, millal tuleb meelde aknad avada, on olukord palju keerulisem.

"Tänasest lasteaia- ja koolifondist enamik on ehitatud siis, kui need kaasaegsed ventilatsiooni- ja õhuvahetusnormid ei kehtinud," rääkis Kajak. "Võikski suure murekohana välja tuua need koolihooned, millel on loomulik ventilatsioon."

Haridus- ja teadusministeerium otsis ehitisregistrist välja kõik niisugused kooli- ja lasteaiahooned, kus sundventilatsiooni pole ning arvutas välja, et kui teha suur ventilatsiooni ehitamise programm, maksaks see umbes 350 miljonit eurot.

Ministeeriumi haridusvõrgu osakonna juhataja Indrek Riisaar ütles, et seda summat arvestab ministeerium ka riigieelarve strateegia läbirääkimistele minnes. Samas märkis Riisaar, et juba ventilatsiooniseadme projekteerimine võtab hulga aega.

"Aga osadel omavalitsustel on need projektid kindlasti juba olemas. Ja kui lisaeelarvega antakse omavalitsustele investeeringutoetusi 30 miljonit eurot, siis meie loodame küll, et on projekte, mida saab ka tänu sellele rahale rahastada," rääkis Riisaar.

"Aga kindlasti, ventilatsiooni väljaehitus on pikem, kui aastane protsess algusest lõpuni."

See tähendab, et näiteks sügiseks, mil õpilased uut kooliaastat alustavad, haridushoonete ventilatsioonisüsteemid suurt arenguhüpet ei näe.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula rääkis, et 90 protsendil pealinna koolidest on sundventilatsioon olemas.

"Mis puudutab lasteaedu, siis 125 lasteaiast 27 on sellised, kus ventilatsiooniseadmed on välja ehitatud," tõdes Pajula, kuid lisas, et linn soovib kõik lasteaiad ära renoveerida järgmise kaheksa aasta jooksul. "Ja renoveerimise käigus paigaldatakse kõigile ka korralikud kaasaegsed ventilatsiooniseadmed."

Andres Pajula usub, et kui hoone renoveerimiseni jääb vähem kui kümme aastat, ei maksa ventilatsioonisüsteemi eraldi ehitama hakata.

"Pigem ma olen seda meelt, et me peame tegema asju korralikult ja otstarbekalt," ütles Pajula. "Teine küsimus on see, et kindlasti ei ole sellises mahus täna Eesti ehitusturul seda võimekust, et ventilatsiooniseadmeid 300 miljoni eest ühe või kahe aastaga välja ehitada."

Pajula usub, et kui alustada ventilatsioonisüsteemide ehitamise hoogtööga, viiks see hinnad üles, kuid näiteks sügiseks sellest ikkagi suurt abi ei oleks.

Lisaks tuleb hinnata koolivõrgu pikemaajalist arengut. Tõenäoliselt muutub lähiaastatel põhjalikult Eesti põhikoolivõrk. Selle ümberkorraldamiseks on ette nähtud ka kümneid miljoneid euroraha.

"Küsimus ei ole isegi nendes kinnipandavates koolides," arutles Indrek Riisaar. "Küsimus on ka nendes koolides, mis on kahtlemata jätkusuutlikud, aga kus hea ja korrektse ventilatsiooni ehitamiseks on vaja paika panna kasutajate arv. Nii et kui mingi omavalitsus tõesti võtab koolivõrgu korrastamise ette ja tänastes koolides õpilaste arv seetõttu suureneb, siis see mõjutab ka ventilatsiooni väljaehitamist. See on väga keeruline küsimus," tõdes Riisaar.

Kaur Kajak toonitas, et ehkki pikaajaline planeerimine on oluline, peab õhukvaliteedile pidevalt tähelepanu pöörama.

"Kaasaegne ja korralik ventilatsioonisüsteem ei aita mitte ainult viirust tõkestada, vaid see mõjutab ka õpilaste heaolu ja igapäevast õpitegevust," rääkis Kajak ning selgitas, et kui ruumis on vähe õhku, kannatab nii laste keskendumisvõime kui tervis.

"Võib tekkida peavalusid või muid tervisehäireid. Minu hinnangul on hea ventilatsioonisüsteem kriitiline tegur ühes kaasaegses õpikeskkonnas," ütles Kajak.

Aga kuniks head ventilatsioonisüsteemi pole, tuleb ka kehvast ventilatsioonist maksimum võtta.

"Me töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga välja juhise igale koolile, et kuidas siis tagada piisav õhk kooliruumides, kus on loomulik ventilatsioon," ütles Kajak.

"Meie soovitus on see, et igas koolis võiks olla korralik taadeldud CO2 mõõtja. Ja teine osa on enesekontroll ehk iga koolipidaja saab ise vaadata, kuidas ta oma loomulikku ventilatsiooni reguleerib."

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et pealinn uurib koroonakriisi valguses ka seda, kas õhukvaliteedi parandamiseks saab kasutada mõnda uut tehnoloogilist abivahendit. "Mida praegu väga aktiivselt meile pakutakse. Nii nagu me eelmisel sügisel paigaldasime igas koolis termokaameraid, et kas on võimalik samamoodi mingi kiirlahendusega olukorda lahendada."

Samas tõdes Kõlvart, et hea õhuvahetus pole imevits ehk ka korralikult ventileeritud koolimajas tuleb mõelda, mida veel koroonaviiruse tõkestamiseks teha.