Kas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on vaktsineeritud?

Ei ole veel.

Miks?

Ootan järjekorda panekut, minu perearst annab teada, kui seda on võimalik teha.

Te just äsja lõpetasite nädalase eneseisolatsiooni. Kas te peate õigustatuks, et Eesti suurima linna tegevjuht pole vaktsineeritud? Te juhite linna, kus on kõige rohkem koroonahaigeid ja viirus tohutult levinud.

Tegelikult on praegu tehtud vaktsineerimisettepanek ainult linnapeadele ja linnavolikogu esimeestele. Olukorras, kui me palume ja isegi nõuame riigi poolt eesliinitöötajate vaktsineerimist, ei ole aus seda võimalust minul üksi kasutada.

Ja jutt ei ole ainult meditsiinitöötajatest, meil on bussijuhid, meil on mupo ametnikud vaktsineerimata. Pole isegi plaani, millal neid vaktsineerima hakatakse. Antud juhul mulle tundub, et linnapea ei ole kõige tähtsam isik.

Ma ei räägi ainult linnapeast, üks abilinnapeadest, kes kureerib haridusvaldkonda, on väga raskelt nakatunud koroonaviirusesse.

Praegu, jumal tänatud, on tema seisund juba palju parem. Ta pole ka ainuke abilinnapea, kes on nakatunud. Praegu on linnavalitsuse töörütm normaalne ja inimesed töötavad kodukontorist. Aga loomulikult, terve kabinet võiks olla niimoodi vaktsineeritud, mitte ainult üks inimene.

Seda tunnistate, et teie vaktsineerimisel oleks laialdane positiivne mõju osa venekeelsete inimeste seas oleva vaktsineerimishirmu mahavõtmisele?

Mulle on seda igatpidi mõista antud, et selle taga on lausa Lasnamäe vaktsineerimise tulevik. Aga toon näite: paar nädalat tagasi korraldati vaktsineerimiskampaania Lasnamäel. Ja mina püüdsin ka oma isa nime kirja panna. Ja ma ei jõudnud, poole päeva jooksul said kõik kohad täis. 

Kui keegi arvab, et probleem seisneb selles, et inimesed ei soovi ennast vaktsineerida, siis sellist probleemi tegelikult juba ammu ei ole. Inimestele ei saa öelda, et miks te ei vaktsineeri, kui tegelikult vaktsiini pole lihtsalt saada.

Kriisiolukordades kipub pead tõstma võõraviha. Eestis on ka üsna laialt levinud arusaam, et paljud venelased ei pea reeglitest kinni, samasugune suhtumine on Soomes eestlastesse. See on tegelikult ohtlik teema. Aga mida Kaja Kallas tegi valesti, kui ta selle postituse tegi, milles ta palus, et teie räägiksite venekeelse elanikkonnaga? Kas peaminister ise ei peaks oma kõikide kodanikega rääkima?

Linnajuhid ja riigijuhid ei saa eraldi suhelda venekeelsetega ja eestlastega. Peaminister natukene annab mõista, et venelaste poole peaksid pöörduma teised inimesed, mitte riigijuht. Arvatakse miskipärast, et probleemi lahendus on venelaste käitumise muutmine.

Riigikantselei tellis uuringu ja numbrid näitavad, et väga suurt vahet eestlaste ja venelaste käitumises pole. Aga tegelikult on olemas sotsiaalmajanduslik vahe. Näiteks 40 protsenti eestlastest saab endale praegu lubada kodukontori võimalust, venelaste seas on see protsent 17.

Inimesed elavad suurtes majades, kortermajades Lasnamäel mitte sellepärast, et nad ei tahaks elada Pirital eramajades. Aga sellepärast, et ei ole lihtsalt teist võimalust. Teatavasti kortermajades levib viirus palju kiiremini.

On arusaadav, et praegu me lahendame jooksvaid koroonamuresid. Aga te ise olete valitsusele ette heitnud pikema plaani puudumist. Aga kus on Tallinna enda plaan? Näiteks suure tõenäosusega on enamik Eesti täiskasvanud elanikkonnast septembriks vaktsineeritud. Keda ei vaktsineerita, on noored ja lapsed. Seega viirus möllab sügisel laste seas koolis edasi. Kas on konkreetne kava, kuidas hakatakse koolimajades ventilatsiooni olukorda parandama?

Hakkasime kaardistama koolide olukorda juba eelmisel aastal. Sellest lähtuvalt on planeeritud ka investeeringud käesoleval aastal. Täiendav analüüs peab olema valmis sel suvel. Aga nii palju raha meil ei ole, et lahendada seda probleemi korraga kõikides koolides. Samm-sammult suudame seda teha.

Uurime alternatiivina, kas on võimalik rakendada kaasaegseid tehnoloogiaid, mida väga aktiivselt meile pakutakse. Eelmisel sügisel paigaldasime igas koolis termokaameraid, nüüd uurime, kas on võimalik samamoodi mingi kiirlahendusega hoonete ventilatsioonisüsteemide olukorda parandada.

See on muidugi illusioon, et seda probleemi saab sajaprotsendiliselt lahendada. Lapsed istuvad ju klassis tihedalt koos. Seega on vaja muuta koolide töökorraldust. See kindlasti on ka üheks võimalikuks lahenduseks.

Tallinnas on niinimetatud eliitkoolid ülepaisutatud klassidega. Kas linn kui koolipidaja ei saa sel kevadel öelda selgelt, et sügisel on esimese klassis maksimaalselt 24 last? Praegu on olukord, kus magalates on klassid tühjad ja kesklinnas on maksimaalselt täistopitud.

See on ka palju laiem diskussioon, kas haridusressurss peab olema kättesaadav ainult kesklinna lastele või ka teistele. Vastavalt seadusele lubatakse vastu võtta ka rohkem lapsi. See on tõepoolest küsimus, mina ei oska praegu sellele vastata, kas me peaksime seda tõepoolest nii rangelt piirama.

Mis aastal võiks olla ventilatsiooniprobleem haridusasutustes lahendatud?Kas see juhtub viie või kümne aastaga?

Koolidega polegi nii keeruline. Paljud koolid on juba renoveeritud. Lasteaedadega on palju keerulisem, ainult 27 lasteaeda on renoveeritud. Mõned lasteaiad on tõepoolest päris vanad.

Usute, et sel õppeaastal põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased jõuavad üldse päris koolipinki?

Ei ole vaja luua endale illusioone. Kahjuks tuleb arvestada ka sellega, et seda võimalust ei teki sel kooliaastal. Olen seda ka varem mõista andnud.

See puudutab ka algklasside lapsi?

Minu seisukoht oli alati see, et algklassilapsed ja HEV-lapsed peaks käima maksimaalselt koolis kohal. HEV-lapsed saavadki koolis käia, nemad ei ole koduõppel. Aga vaadates viiruse leviku dünaamikat, siis inimesed peavad olema valmis hullemaks stsenaariumiks.

Pole mõtet inimestele rääkida, et vaatame veel kaks nädalat ja siis veel kaks nädalat. Inimestel on kergem, kui nad teavad pikemat ajajoont ja see ei ole just meeldiv.

Paljudele oli üllatus teie otsus alustada linna poolt esimese haiguspäeva kompenseerimist. Milliselt linna eelarverealt esimene haiguspäeva hüvitamise raha tuleb?

Meil on eelarves ettenähtud reserv koroonaviirusega seotud probleemide lahendamiseks. Aga tänaseks me näeme, et see vajadus on palju suurem, seega osa raha peab tulema lisaeelarvest.

Selle lisaeelarve all peate silmas Tallinna või riigi lisaeelarvet?

Praegu ma räägin ikkagi linna lisaeelarvest, kuna abipakett on ju palju laiem kui ainult esimese haiguspäeva kompenseerimine. Tegelikult meil on vaja täiendavaid vahendeid ka teiste meetmete rahastamiseks. 

Kõige suurem kulu on lasteaia kohatasust vabastamine ja see on umbes 1,5 miljonit kuus. Ja me lähtume sellest, et esimese haiguspäeva kompenseerimine läheb meile maksma umbes 750 000 eurot. Kindlasti on vajalik veel ka isikukaitsevahendite soetamine, igasuguste sotsiaalkampaaniate läbiviimine ja raha läheb ka ettevõtjatele. Näiteks rendistasudest loobumise tasandamiseks.

Valitsus on andnud 46 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele koroonakriisi kulude katteks. Kui suur on Tallinna osa?

Me tegelikult seda veel ei tea. Kahjuks eelmise aasta kogemus ja ka pikaajaline kogemus näitab, et vaatamata sellele, et kolmandik Eesti elanikest elab just Tallinnas, kolmandikku summast me kunagi pole saanud.

Aga sisuliselt rahastate ikkagi esimese haiguspäeva kinnimaksmist riigikogus menetluses olevast lisaeelarvest?

Me ei tea, kui palju meile antakse. Teiseks, nagu ma ütlesin, et Tallinna osa ei ole olnud proportsionaalne, võrreldes elanike arvuga. Seega me praegu peame eelkõige lähtuma Tallinna eelarvelistest võimalustest.

Kui te selle sammu astusite, kas Toompeal valitsuses olevad Keskerakonna liikmed teadsid sellest?

Me arutasime seda Tanel Kiigega. Meie esimene soov ikkagi oli, et seda teeks riik kõikjal Eestis. Kuna selgus, et üleriigiliselt sellist võimalust ei ole, siis Tallinn reageeris operatiivselt. Loogiline on ka see, et riik omavalitsusi toetab ja siis omavalitsused vaatavad ise, kuidas seda toetust kasutada.

Praeguses kriitilises olukorras esimese haiguspäeva kompenseerimine on mõistlik. Aga teie oponendid väidavad, et see on valimistrikk, kus valitsuse antud rahaga ostate vaesema linnarahva toetust.

Ma täitsa usun, et kellelgi võib tekkida selline arusaam või selline emotsioon. Aga meil praegu ei ole aega selle peale mõelda. Kui keegi soovib seda poliitiliselt käsitleda, no siis pole midagi teha.