Eesti Pank: majanduse taastumist võib oodata aasta teises pooles

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti Panga kevadise majandusprognoosi kohaselt võib majanduse taastumist oodata alles aasta teises pooles, küll aga tuleb see varem prognoositust hoogsam. Käesoleva aasta majanduskasvuks prognoosib keskpank 2,7 protsenti, tuleval aastal ootab Eesti Pank viieprotsendilist majanduskasvu.

Veel detsembris prognoosis keskpank 2,9 protsendi suurust sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu.

Teise poolaasta kiire majanduskasvu taga näeb Eesti Pank piirangute kaotamist ja tarbimise ajutist järsku kasvu teisest pensionisambast välja võetud raha najal.

Kriisi seljatamist varem loodetud tempos takistavad koroonaviiruse agressiivne teine laine ja selle tõttu kehtestatud piirangud. Piirangute pärast jääb pikemasse surutisse osa teenusmajandusest, mis saab kriisist väljuma hakata alles aasta teises pooles.

Tarbimist elavdab prognoositust suurem teisest sambast lahkujate hulk

Keskpanga teatel võetakse teisest sambast esialgu välja rohkem raha, kui alguses arvati, kuna esimeses laines lahkuvad sambast keskmisest suurema pensionisäästuga inimesed. Hüppeliselt suurenev majapidamiste kasutatav tulu kajastub ka suuremates tarbimiskulutustes ning see annab majandusele teisel poolaastal ajutise tugeva tõuke.

Koroonapiirangute tõttu kannatavad vähem tööstussektor ja kaubaeksport, rahvusvaheline nõudlus tööstustoodangu järele ja üleilmne kaubavahetus on juba jõudnud üle kriisieelse taseme, mis pakub ka Eesti eksportivatele harudele kasvuvõimalusi.

Kevadine pandeemialaine suurendab keskpanga hinnangul töötust vähe, kuid pikaajalise töötuse oht kasvab. Tööpuudus tõuseb kriisi pikenemise tõttu, ent mitte nii palju kui eelmisel kevadel. Piirangute karmistamine pärsib paljude valdkondade tegutsemisvõimalusi ja vähendab nõudlust tööjõu järele, kuid näiteks turism ja sellega seotud valdkonnad olid niigi madalseisus ja korrektuurid hõives on suurel määral juba toimunud. Samas võivad kriisi venimine ja turismihooaja ebaõnnestumine suurendada pikaajalist töötust.

Kriisi mõju palkadele on olnud tagasihoidlik ja palgakasv on püsinud tööpuuduse suurenemisest hoolimata kiire. See on võimaldanud majapidamistel rohkem säästa ja hoiuseid on kuiselt lisandunud kaks korda enam kui enne kriisi. Kiiresti on kasvanud ka ettevõtete hoiused, mis näitab, et surve palkade langetamiseks püsib tõenäoliselt väike.

Viirusekriisi ja selle ohjeldamiseks vajalike piirangute jätkumine koos majanduse toetusmeetmetega toovad kaasa valitsemissektori eelarve suure puudujäägi ka tänavu.

Maksutulude laekumine suureneb kiiresti järgmisel aastal. Sellele annab samuti lisatõuke teisest pensionisambast lahkujatega seotud suurenev tarbimine. 2022. aastaks prognoosib Eesti Pank eelarvepuudujäägi järsku vähenemist.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: