Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted mais 16 protsenti rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas seitse protsenti ja töötlevas tööstuses 18 protsenti, mäetööstuses aga vähenes 13 protsenti.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Statistikaameti analüütik Helle Bunder tõdes, et eelmise aasta mai oli töötlevas tööstuses koroonapandeemia tõttu kõige suurema mahtude vähenemisega kuu. "Madala võrdlusbaasi tulemusel on töötleva tööstuse toodang aastaga kasvanud 18,5 protsenti," kommenteeris Bunder.

Tootmine suurenes kõikidel töötleva tööstuse tegevusaladel. Sarnaselt aprillile näitasid suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvu puidu töötlemine (17,6 protsenti) ja metalltoodete (20,6 protsenti), põlevkiviõli (16,6 protsenti), keemiatoodete (12,2 protsenti), mööbli- (35,6 protsenti) ning ehitusmaterjalide (27,8 protsenti) tootmine. Mahud suurenesid ka elektroonikaseadmete (1,0 protsenti) ja toiduainetööstuses (3,1 protsenti).

Töötleva tööstuse toodangust 66 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osatähtsus oli suurim farmaatsia ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises. Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks võrreldes mulluse maiga 31 protsenti ja müük siseturule 21 protsenti.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti mais võrreldes aprilliga tööstuses kaks protsenti vähem toodangut, töötleva tööstuse mahud jäid aga samale tasemele.

Energeetika valdkonnas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes eelmise aasta maiga 39 protsenti, samas soojuse tootmine vähenes viis protsenti.