Raha väljavõtmise avalduse esitas esimeses voorus 152 675 inimest, mis moodustab 23 protsenti kõigist alla 60-aastastest teise sambaga liitunutest ehk osakuomanikest, kes ei ole veel teise samba pensionieas. Raha väljavõtmise avalduse on tagasi võtnud 1401 inimest.

Keskmine teisest sambast lahkuja on keskealine ja keskmisest palgast pisut madalama sissetulekuga pensionikoguja. Kui teise sambaga liitunul on keskmiselt kogutud umbes 7000 eurot, siis lahkuda otsustanud inimestel on kogutud keskmiselt 8468 eurot. Kui kogutud summa jääb alla 2000 euro, siis seda pigem välja ei võeta. Samuti on lahkujaid vähem nende hulgas, kel on kogutud üle 15 000 euro.

Pensionifonditi lahkutakse teisest sambast proportsionaalselt enim Luminor A Plussi ja Swedbanki K60 pensionifondidest. Väikseim lahkumise aktiivsus on LHV Indeksi, SEB Indeksi ja Tuleva Maailma Aktsiate pensionifondides.

Vanuseliselt on suurem osa lahkujaid ehk 48 protsenti 35-49 aastased, neile järgnevad 28 protsendiga 25-34 aastased ja 22 protsendiga 50-59 aastased.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõuniku Kertu Fedotovi sõnul teeb veidi murelikuks teisest sambast lahkuja keskmine vanus, mis on 41 aastat. "Kui väljavõetavat raha ei säästeta ega kasutata oma tulevaste kulude vähendamiseks, on teisest sambast lahkumise mõju pensionile seda suurem, mida kõrgemas vanuses seda tehakse," ütles Fedotov.

"Isegi kui kümne aasta möödudes uuesti liituda, jääb kogumisperiood üsna lühikeseks. Teises sambas oldud ajal on aga ka esimese samba õigusi mõnevõrra vähem teenitud, mistõttu tuleb siis väiksem ka esimese samba pension. Nii ei jäägi muud üle, kui leppida väiksema pensioniga või panustada muudele sissetulekutele."

"Alla 30-aastaste hulgas on jällegi raha väljavõtjaid vähem kui vanemates vanuserühmades. Siin mängib rolli ilmselt see, et kogutud summade suurused on vähem ahvatlevad kui ka see, et noored üldiselt on investeerimise teemades teadlikumad kui vanemad generatsioonid," lisas ta.

Nii lahkujate arv kui septembris väljamaksmisele kuuluv summa võivad sügiseks veel muutuda, sest raha väljavõtmise avaldust saab kuni juuli lõpuni tagasi võtta. Pensionifondidest väljamaksmisele kuuluvat summat mõjutab lisaks sellele ka pensionifondide tootlus ja sissemaksed, mida lahkujad kuni septembrini teise sambasse teevad.

Raha välja võtvate inimeste keskmine sissetulek oli mullu umbes 1270 eurot ehk pisut alla Eesti keskmise. Kõige rohkem on sambast lahkujaid palgavahemikus 500 kuni 2000 eurot. Teise sambaga liitunud inimestest, kel 2020. aastal sissetulek puudus, esitasid raha väljavõtmise avalduse 12 protsenti ehk 17 421 inimest. Mida kõrgemad on sissetulekud, seda väiksem on nende inimeste arv, kes on otsustanud teisest sambast raha välja võtta.