Pangad: teise samba raha läheb inimestel peamiselt ostudeks ja võlgadeks

Foto: Ken Mürk/ERR

Kui jätta kõrvale need inimesed, kes seisavad silmitsi majanduslike probleemidega, siis valdavalt lahkusid inimesed teisest pensionisambast pankade hinnangul usaldamatuse tõttu.

Luminor Balti pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani nentis, et osa inimesi ütleb, et ei usalda riiki. "Kui täna ei tegutse, siis seda võimalust äkki ei pruugi olla lähiajal. Ja teisi vaevab ebausk finantssektori suhtes, et pensionikogujate ja finantssektori huvid ei ole ühised," lausus ta.

Pikkani sõnul pole fondide tasud esimene asi, millest kliendid lähtuvad, kui nad fonde valivad. "Aga tasud on kindlasti teemaks. Investeerimistegevus maksab," ütles ta.

Arvestades keskmist teisest pensionisambast raha väljavõtja vanust, on nad raha sinna kogunud juba teise samba loomisest saadik. Nüüd tundub paras hetk see 6000-7000 eurot käiku lasta.

"Raha on elamiseks vaja, võlgade kustutamiseks. Päris palju on öeldud, et läheb tervishoidu, hammastesse, kodu remondiks, kinnisvarasse," märkis Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonna juht Kaire Peik.

SEB varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardini sõnul ütles kolmandik klientidest detsembris, et nad lahkuvad. "Sellest kolmandik on öelnud, et nad kustutavad oma võlad selle rahaga või siis vähendavad võlgu.  Kolmandik on öelnud, et parandavad oma elujärge ja kolmandik on lubanud ise edasi investeerida," lausus Schamardin.

Schamardin ütleb, et neist väga väike osa investeerib väärtpaberitesse, pigem valitakse kinnisvara või emotsioonid.

1Partner tegevjuht Martin Vahteri sõnul ei saa öelda, kui palju pensionisambast välja võetud rahast jõuab kinnisvaraturule.

"Märkimisväärsed summad hakkavad tekkima ikkagi keskealistel. Palju sellest jõuab kinnisvaraturule, on iseküsimus. Osal tuleb ära maksta ka tulumaks 20 protsenti. Aga kui võtab perekond näiteks koos, kummalgi tuleb üle kümne tuhande euro näiteks, siis juba mõjutab küll kinnisvaraturg," lausus Vahter.

Kindlasti mõjutab pensioniraha väljavõtmine pigem soodsama hinnaklassiga kinnisvara, kuigi ka seal näeb Vahter hinnatõusu, aga mitte buumi.

"Kinnisvara hinnad ikkagi pigem kasvavad koos majanduse üldise kasvuga, koos palkadega, koos laenupakkumisega. Me teame täna, et intressid on ülimadalad. Aasta aega tagasi ju me keegi ei oodanud, et tuleb seitsmeprotsendine kinnisvarahinna tõus," ütles ta.  

Kuni 31. juulini saab raha väljavõtmise avaldusi ka tühistada.

Schamardini hinnangul ei saa tühistajate osakaal eriti suur olema. "See on ikkagi küllalt vastutusrikas otsus, ja ma vähemalt loodan, et inimesed, kes on selle otsuse teinud, on selle ka väga korralikult läbi mõelnud enne," lausus ta.

Reaalne summa, mis kätte saadakse, selgub 1. septembril, sest poole aasta jooksul raha kogumine jätkub ja kogusummast peetakse kinni 20 protsenti tulumaksu. 

Eesti Pank: varem arvati, et raha võtavad välja väiksema jäägiga inimesed

Sellel, et teisest sambast võeti välja suurem kogusumma, kui varem prognoositud, oli kaks peamist põhjust: börsidel on raha kasvanud küllaltki hästi ning kui varem arvati, et raha võtavad välja pigem väiksema pensionijäägiga inimesed ehk madalama sissetulekuga, siis läks nii, et pigem on jäägid keskmisest suuremad, mis välja võeti, ütles "Aktuaalses kaameras" Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Oja märkis, et seni võib olla inimesi, kes ei teagi, et neil on teine sammas ning seal peal raha. "Nemad võivad ühel hetkel ärgata ja hakata raha välja võtma, aga nende jäägid on väiksemad," nentis ta.  

Oja sõnul sõltub edasine pensionikogujate käitumine finantsturgude seisust. "Kui tuleb suurem langus finantsturgudel, siis see kindlasti ehmatab inimesi. Kui läheb hästi, siis kindlus kasvab fondide suhtes," lausus ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: