Sajad miljardid euroraha otsib kohta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Meretuulepark Taanis Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

Euroopas algab lähiaastail suur majade soojustamine, tuule- ja päikeseparkide ehitamine, vesinikutehnoloogia arendamine, kiire internetiühenduse ja 5G võrkude väljaehitamine. Riigid koostavad oma plaane Euroopa Liidu taasterahastu sadade miljardite eurode majandusse süstimiseks.

23 riiki on Euroopa Komisjonile esialgsed plaanid esitanud. See aga ei tähenda veel nende heakskiitmist, kuna komisjon tahab kindel olla, et raha läheb õigesse kohta ja arvutused peavad paika. Kindlasti kirjutatakse plaane ümber ja veel kord ümber, lõplikku versiooni pole esitanud veel ükski riik ja aega selleks veel ka on, sest tähtaeg on aprilli lõpus.

Avalikkuse ette on plaanid jõudnud tükati – mõned riigid on need avalikustanud, mõned mitte, mõned on olnud seejuures väga detailsed, teised vaid üldiselt oma kava tutvustanud. Sellegipoolest võimaldavad fragmendid riikide rõhuasetustele pilku heita. Taastefondi prioriteedid on rohepööre ja digitaliseerimine, allpool on vaadatud eelkõige neis valdkondades silmatorkavaid märksõnu.

Majade soojustamine, rohetehnoloogia, ühistransport, tervishoid ja sotsiaalvaldkond Baltikumis

Eesti saab Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust kulutada ligi miljard eurot. Märgilisemad plaanid kliimaeesmärkide poole liikumiseks on meil ettevõtete rohefond, vesinikutehnoloogia ja taastuvenergeetika arendamine ning hoonete soojustamine.

Hoonete soojustamine on kirjas ka Läti plaanides. Samuti kavatsevad nii Eesti kui ka Läti panustada ühistransporti. Lisaks eraldi eelarvetaskust tulevale Rail Balticule on Eesti kavades olulisel kohal Ülemiste ühisterminal, Rohuküla raudtee ja Vanasadama trammiliin. Läti kirjutab omakorda pealinna Riia ja selle ümbruse transpordiühenduste parandamisest.

Digitaliseerimise all kavatseb Eesti anda uue hoo e-riigile ja lisajõudu ettevõtlusele. Ka Läti plaan on digiteenuseid ja andmemajandust turgutada.

Kui meie plaani suurimal eelarvereal torkab silma Tallinna haigla, mida Eesti püüab taasterahastu kriteeriumide alla mahutada ja kiirabi lennuteenus, siis Läti plaanis on erilist tähelepanu pööratud sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele.

Leedu ei ole oma plaani veel esitanud ega avalikustanud.

Tuule- ja päikesepargid, targad võrgud, elektriautod ja kiire internet Lõuna-Euroopas

Euroopa Liidu ühist majanduse abipaketti vajasid kõige pakilisemalt Lõuna-Euroopa riigid, keda haigus esimesena rängalt tabas ja kes olid majanduslikult haavatavamas seisus. Nii on nemad ka taasterahastu suurimate kasusaajate hulgas.

Itaalia plaan on üsna detailsel kujul avalikustatud, samas on valitsus vahetunud ja värske peaminister Mario Draghi on lubanud seda ümber teha.

Praeguses kavas torkavad kliimainvesteeringutena kõigepealt silma meretuulepargid ja ujuvad päikesepargid, tarkade elektrivõrkude ja salvestustehnoloogia edendamine ning elektriautode laadimise võrk. Ka Itaalia plaanist leiab hoonete energiatõhususe tõstmise, vesinikutehnoloogia edendamise ja transpordiprojektid, nagu raudtee, sadamad, ühistransport ja rattateed. Erilist tähelepanu on kavas pöörata Lõuna-Itaaliale.

Teise suure Lõuna-Euroopa riigi Hispaania plaan näeb samuti ette meretuuleparke, päikesepaneele tahavad hispaanlased aga mahutada katustele. Nagu itaallased tahavad ka hispaanlased edendada salvestustehnoloogiat ja tarkasid jaotusvõrke. Transpordis on fookus linnadel ja linnalähedastel piirkondadel, plaanis on madala emissiooni tsoonid ja elektriautode laadimisvõrgustik. Hoonete energiatõhusus ja vesiniktehnoloogia on kirjas ka Hispaania plaanides.

Digitaliseerimise eesmärgi saavutamiseks tahavad nii Itaalia kui ka Hispaania ehitada välja kiire internetiühenduse ja 5G võrgud ning aidata kaasa avaliku sektori ja ettevõtete digitaliseerimisele. Lõuna-Euroopa riigid ei ole digitaliseerumisest rääkides unustanud neile väga olulist turismisektorit ja kultuuripärandi digitaliseerimist. Samuti on eraldi välja toodud toetus filmitööstusele ja videomängudele.

Sidemast Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Elektriautod, vesinikutehnoloogia ja kodumaine tööstus Euroopa südames

Euroopa suurima riigi Saksamaa plaanides on üsna kesksel kohal üleminek elektriautodele, kavas on rajada nende tarbeks miljon laadimispunkti ja toetada Saksamaale olulise autotööstuse digitaliseerumist. Samuti on suurt tähelepanu pööratud vesinikutehnoloogiale ja hoonete soojustamisele.

Ka Saksamaal on plaanis edendada kiire internetiühenduse ja 5G väljaehitamist, Euroopa digiidentiteedi loomist ja digitaalseid avalikke teenuseid, pilveteenuseid ja andmemajandust.

Samuti tahab Saksamaa koos Prantsusmaaga edendada mikroelektroonikat, et vähendada digitaalse ühiskonna sõltuvust impordist ja luua koroonavaktsiinide arendamise fond.

Prantsusmaa on rahandusministeeriumi lehel esitanud riikliku majanduse taaskäivitamise plaani tervikuna, millest eurotoetus moodustab osa ja riigi enda abipakett teise osa. Seda lugedes jääb samuti silma oma tööstuse kaitsmise olulisus ehk toetus tööstusettevõtetele, kes oma tootmise Prantsusmaale toovad.

Muus osas astub Prantsusmaa sama jalga teiste riikidega ja plaanid on laias laastus samasugused. Kavas on hoonete soojustamine, säästlik transport, rongid ja vesinikutehnoloogia.

Roheline poliitik ootab rohkem värskeid reforme ja investeeringuid

Euroopa Parlamendi Roheliste ja Vabaliidu fraktsiooni liige Damian Boeselager jälgib riikide investeeringuplaanide kujunemist tähelepanelikult. Talle teeb muret see, et kohati on tegemist pigem varasemate ideede ümberpakendamisega, mitte tõeliste uute reformide ja investeeringutega. "Seda me näeme praegu. Liiga vähe reforme ja liiga vähe värsket raha digitaliseerumisse ja võitlusele kliimasoojenemise vastu," ütles Boeselager rahvusringhäälingule.

Boeselager osales parlamendi ja oma fraktsiooni poolt taasterahastu läbirääkimistel ning ta usub, et kui kõiki fondile seatud kriteeriume tegelikkuses täidetakse, on tulemus Euroopa Liidu jaoks suur samm ja tee uue majanduseni. Tema jaoks on olnud oluline põhimõtte "ei tee olulist kahju" kehtestamine taasterahastule.

"See on olnud suur edusamm, mis võiks välistada enamuse fossiilsetest kütustest ja et investeeringute hulgas tervikuna ei oleks midagi, mis töötaks vastu võitlusele kliimasoojenemise vastu. See on olnud suur edu ja see on midagi, mida me hakkame väga hoolikalt jälgima järgnevatel nädalatel ja eriti pärast 30. aprilli, kui me näeme plaane ametlikult," räägib Boeselager.

Suurimaks võitlusküsimuseks võivad selles osas kujuneda gaasiprojektid, mis on toetusekõlbulikud vaid kindlate lisatingimuste täitmisel, kui kasu kaalub kahju selgelt üles.

 

Vesinikauto Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Taasterahastu kujuneb edulooks üksnes väärtuslike projektide korral

Brüsseli mõttekoja Bruegel analüütik Zsolt Darvas on kindel, et Euroopa Komisjon käib liikmesriikide plaanidega praegu rangelt ringi. "On kõigi huvides Euroopa Liidus ja Euroopa Komisjonis, et taasterahastu oleks edulugu ja see kujuneb edulooks üksnes siis, kui raha läheb väärtuslikele projektidele ja ei jää üksnes raha kulutamiseks. Raha kulutamine on lihtne ja raha võib kulutada paljudele asjadele, mis ei anna midagi. Palju raskem on kulutada väärtuslikele projektidele ja ma näen, et Euroopa Komisjon pingutab kõvasti, et mõjutada liikmesriike tõepoolest selles suunas liikuma," ütleb Darvas.

Plaanid, mida Darvas on seni lugenud, keskenduvad tõepoolest prioriteediks seatud kliimapoliitika ja digitaliseerimise eesmärkidele, iga riik keskendub eri aspektidele, aga kõik püüavad üldiselt samas suunas liikuda.

"Näib, et eri riikidel on erinevad prioriteedid. Näiteks Poolas, kus üle 80 protsendi elektrist tuleb endiselt söest, on kaks põhilist sammast puhtama energia tootmisel - meretuulepargid ja massiivne päikeseenergeetika laienemine, sealhulgas eramajade katustele. Need on näiteks Poolas kaks peamist sammast rohelisema energia poole liikumisel. Saksamaa fookus on mujal, näiteks elektriautodel ja energiakasutusel, mõni teine riik keskendub ringmajandusele ja rohelisele transpordile," räägib Darvas.

Oma koduriigi Ungari plaanides jäid Darvasile silma kõigepealt suur rõhk haridusele, innovatsioonile, digitaalse infrastruktuuri rajamisele ja avaliku sektori digireformile. Rohepöörde osas ei ole Ungari plaan ülemäära detailne.

"Mustandis ei näinud ma nii palju detaile. Nad ütlevad, et nad tahavad lähtuda CO2 vähendamise eesmärkidest ja parandada rohelist üleminekut energeetika tootmises, vähendades ühtlasi energiasõltuvust, mis on samuti oluline aspekt. Suur hulk energiat, näiteks gaas tuleb täielikult Venemaalt. Kui on olemas liikumine rohelisema energiatootmise poole riigis, siis see vähendab ka energiasõltuvust," räägib Darvas.

Täpsemaid võrdlusi saab teha mõne aja pärast. "Komisjon püüab olla äärmiselt ettevaatlik, et panna liikmesriike tegema tõepoolest kasulikke reforme ja investeeringuid," ütleb Darvas.

Riiklike plaanide valmimise tähtaeg on aprilli lõpus, misjärel komisjon annab neile oma hinnangu ja seejärel peab oma heakskiidu andma riike koondav nõukogu.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: