Andmed esitas siseminister Igor Taro (Eesti 200) vastuseks Priit Sibula (Isamaa) päringule võltsitud dokumentide kohta.

Alates 1. jaanuarist 2022 kuni 16. juunini 2026 avastas politsei- ja piirivalveamet (PPA) kokku 1118 võltsitud dokumenti. Neist 528 olid juhiload, millest 347 avastati Eestis ja 181 piiril. Kõige sagedamini avastatakse võltsitud juhilube liiklusjärelevalve käigus, transpordiameti teenindustes dokumendimenetluste käigus ning piirikontrollis.

Rikkujate seas on kõige sagedamini Ukraina, Moldova, Venemaa, Gruusia, India ja Kesk-Aasia riikide kodanikud. Ministeeriumi sõnul on võltsitud dokumentide kasutamise põhjused erinevad – alates raskustest juhiloa vahetamisel kuni soovini varjata välisriigis kehtestatud juhtimisõiguse äravõtmist.

Siseministeeriumi andmetel oli võltsitud dokumentide avastamise haripunkt 2023. aastal, pärast mida on juhtumite arv järk-järgult vähenenud. 2022. aastal registreeriti 93 juhtumit, 2023. aastal 388, 2024. aastal 310, 2025. aastal 255 ning 2026. aasta esimesel poolel 72 juhtumit.

PPA andmetel võltsitakse ka muid dokumente. Nende hulka kuuluvad sõidukite registreerimisdokumendid, passid ja reisidokumendid, viisad ja elamisload, piiriületuse templid ning mitmesugused tõendid ja load.

PPA hindab olukorda stabiilseks ning ei näe märke võltsitud dokumentide kasutamise kasvust. Eesti ei ole võltsitud dokumentide kasutajate jaoks peamine sihtriik ega ka riik, mida võltsimisega seotud isikud piiriületuseks kasutavad. 

Võltsitud juhiloa kasutamine on karistusseadustiku järgi kuritegu, mille eest võib määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Juhtumi avastamisel alustatakse kriminaalmenetlust ning võltsitud dokument võetakse ära.