Rahandusministeerium prognoosib tänavu majanduskasvuks 2,5 protsenti

{{1617610620000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeerium prognoosib tänavu majanduskasvuks 2,5 protsenti ja tuleval aastal 4,8 protsenti. Prognoos eeldab siiski viiruseleviku kontrolli alla saamist ja vaktsineerimise plaanipärast kulgemist.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oli koroonakriisi majanduslik mõju varem kardetust lühiajalisem ja leebem.

"Pretsedenditult sügavast eelarveaugust välja tulek nõuab pikaajalist pingutust ja raudset tahet," ütles minister pressikonverentsil.

Nappe eelarvevõimalusi tuleb kasutada avalikku sektorit tõhusamaks muutvate muudatuste tegemiseks, märkis minister.

"Kui me ennast kenasti ja kiiresti vaktsineerime ja korraldus takistuseks ei osutu, kasvab majandus sel aastal 2,5 protsenti ja järgmisel aastal koguni 4,8 protsenti," ütles Pentus-Rosimannus.

Rahandusministeeriumi prognoos on Eesti Panga prognoosist konservatiivsem. Keskpank prognoosis käesoleva aasta majanduskasvuks 2,7 protsenti ja tuleva aasta kasvuks 5 protsenti.

Prognoos lähtub sellest, et viirus saadakse kontrolli alla ja uusi karme piiranguid ei tule. "Kindlasti tuleb jätkuvalt silmas pidada, et kasvuootused on seotud viiruse üle kontrolli saamise, vaktsineerimise, piirangute leevendamisega," sõnas minister.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul läks Läänemere piirkonnal mullu Euroopa keskmisest paremini. "Meie piirkonnas jäi majanduslangus Euroopa keskmisest ca kaks korda paremaks," märkis ta.

Parema väliskeskkonna tõttu tõstis rahandusministeerium ka talvise prognoosiga võrreldes kaupade ja teenuste ekspordi prognoosi, kriisieelse mahuni võib eeldatavalt jõuda aga 2024. aastal.

Tööturu prognoos on läbi kriisi muutunud Lättemäe sõnul paremaks, kõrgemast tööpuudusest väljumine võtab aga aega ja tööhõive taastumist kriisieelsele tasemele ministeerium 2025. aastani koostatud prognoosis ette ei näe.

Kui enne kriisi algust oli tunamullu töötuse määr 4,4 protsenti ja mullu 6,8 protsenti, siis tänavu kerkib see prognoosi kohaselt 8 protsendini ja tuleval aastal on näitaja 7,3 protsenti. Prognoosi lõpuks ehk 2025. aastaks langeb töötuse määr 6 protsendile.

Lättemäe märkis, et nendes sektorites, mida töökaotus ei tabanud, säilis palgasurve ja keskmine töötasu kasvas. Tänavu ootab ministeerium keskmise palga kerkimist 1504 euroni ja tuleval aastal 1588 euroni.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos. Autor/allikas: Rahandusministeerium

 

Diislikütuse aktsiisi erisus tuleval aastal lõpeb

Pentus-Rosimannus möönis, et praeguse plaani kohaselt tõuseb diislikütuse aktsiis tuleva aasta kevadel kriisieelsele tasemele.

"Selle otsuse tegi tegelikult eelmine koalitsioon kui ta selle tähtaja seadusesse sisse kirjutas, nii et see 2022. aasta kevadel ajutise kriisimeetmena lõpeb," ütles ta.

"Järgmise aasta eelarve ja riigieelarve strateegia arutelud sel nädalal alles algavad, aga kehtiv eelmise valitsuse otsus, mis on ka seaduses kirjas, tõesti ütleb, et 2022. aasta kevadel see ajutine kriisimeetmena mõeldud erisus lõpeb," lisas Pentus-Rosimannus.

Riigi rahanduse talituse juhtivanalüütik Margus Täht märkis, et tulevaks aastaks ootab riik prognoosi kohaselt kütuseaktsiisi laekumist 528 miljonit eurot, tänavu 470 miljonit eurot. Prognoos arvestab sellega, et diislikütuse aktsiis kerkib tuleval aastal endisele tasemele tagasi.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: