"Suud puhtaks": seksuaalkasvatus aitab vähendada laste kuritarvitamist

ETV saates "Suud puhtaks" rääkisid eksperdid, et laste seksuaalse ahistamise vähendamiseks on vaja parandada seksuaalkasvatust ja õpetada lastele varasest east, mis on õige ja mis vale.

Seksuaaltervise liidu koolitusjuht Kristina Birk-Vellemaa sõnul ei saa öelda, et ühiskond laste väärkohtlemist ei tauniks, kuid väga palju on ignorantsust ja inimesed ei taha probleeme näha või tunnistada. Ennetustöö on aga teadlikkust palju tõstnud. Tema sõnul on näha, et täiskasvanud paluvad sel teemal aina enam koolitajatelt abi. Ennetustöö on seetõttu oluline, mida rohkem õpetatakse lastele, kuidas austada enda ja teiste piire, seda vähem saavad inimesed lapsi tagajärgedeta väärkohelda.

Psühhoterapeut Kaire Talviste sõnul räägib väärkoheldud lastest juhtunust lähedastele kolmandik, ja vaid kümnendik neist juhtumistest jõuab politseisse. "Miks laps ei räägi – esmalt on see, et ta ei tunne ära kohe ja väärkohtleja paneb süü tema peale," rääkis ta.  

"Õpilased on ise seda välja toonud, et seksuaalkasvatus on negatiivsusele kaldu," rääkis Inimeseõpetuse õpetaja Day-Lee Hõlm. Ta ütles, et proovib hariduses keskenduda just sellele, kuidas seksuaalsus on seotud armastusega ja selle positiivsest poolest.

Psühholoog Margus Veemi sõnul toovad pedofiilid sageli põhjenduseks, et laps ise soovis. Väärkohtlejad sageli ise tajuvadki seda nii. "Selline mõtteviis võimaldab tal ka selliseid tegusid teha ilma tundeta," ütles ta.

Talviste sõnul tekib kodus väärkoheldud lapsel sageli kodust väljaspool arusaam, et midagi on valesti, aga manipulatsiooni tõttu kodune olukord seda ei peegelda. Talviste nentis, et kui üks lapsevanem last väärkohtleb, siis sageli tegelikult on teine vanem sellest teadlik, et midagi on valesti. "Neid piire teadlikult lapsele ei õpetada, et oleks lihtne neist piiridest üle käia," ütles ta.

Veemi sõnul süüdistavad väärkohtlejaid ka ohvreid selles, et nad ei reageeri ja järeldavad, et sel juhul pole midagi valesti tehtud.

Birk-Vellemaa sõnul on tarvis saavutada teadlikkuse kasv, et mõistetaks ja saadaks aru, miks on seksuaalkasvatus ja piiride tutvustamine oluline ning seksuaalkasvatus on selles mõttes ka väärtuskasvatus – kuidas ma ennast austan, kuidas ma teisi austan. Kõik algab teadmisest, kus on piirid, mis on ja mis pole lubatud.

Talviste sõnul räägitakse statistiliselt väga vähe poiste väärkohtlemisest ning sellest palju on kaetud vaikimise looriga. Lood tulevad välja kas palju hiljem või võetakse endaga hauda, märkist ta. Ka Veem märkis, et väärkoheldud lastest vanuses 0-10 on poiste osakaal suurem kui tüdrukute osakaal.

Veemi sõnul on väga vähe neid, kes ise laste vastase seksuaaltungi tõttu teraapiasse pöörduvad. Seksuaalkoolitaja Rita Holm rääkis, et Soomes on aastas ligikaudu 100 inimest, kes abi saamiseks ravi otsivad. Kolmandik neist on alla 25-aastaseid, kes pole midagi korda saatnud, kolmandik jõuavad programmini läbi politsei ja kolmandik on kuriteo sooritanud ja jõuavad programmi peale karistuse kandmist. Kõige nooremad programmi jõudnud olid 13-14-aastased, kes jõudsin sinna eeldatavalt läbi lastekaitse.

Ohvrid on rääkinud, et kui nad oleks lapsena teadnud, kuidas vastavas situatsioonis käituda, oleks saanud sellega juba siis tegeleda. Holmi sõnul peab ka õpetama, mis on need märgid, mille järgi õpetajad, lasteaiakasvatajad oskaksid ära tunda, millal on tegemist seksuaalse ärakasutamisega.

Holm lisas, et kõikide laste käest peaks küsima, kes on nende turvaline täiskasvanu, kellele poole nad võivad sellisel korral pöörduda. Kui laps ütleb, et turvaline täiskasvanu on õpetaja või naabritädi tuleks uurida, mis see pole lapsevanem.

Inimeseõpetuse õpetaja Silja Piiri sõnul on koolides õpilaste teadmiste tase väga ebaühtlane. Birk-Vellemaa märkis, et seksuaalharidus on läbiv teema ja seda võib käsitleda ka näiteks kirjanduses ja muusikas, rääkides enda tunnetest ja nende väljendamisest.

Ekspertide hinnangul jõuab seksuaalhariduse järele liiga hilja ja murdeea muutustest räägitakse peale nende kogemist. Tegeletakse tagantjärele selgitustöö, mitte ennetusena. Näiteks kui suhtevägivallast hakatakse rääkima 8. klassis, siis mitmed on seda juba kogenud.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Suud puhtaks"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: