Kui palju erinevaid Skandinaavia pankadega seotud rahapesu teemat käsitlevaid uurimisi hetkel Ameerika Ühendriikides käimas on, ei osanud Parmas öelda. "Neid uurimisi toimub seal eri tasanditel mitmeid, nii föderaalseid kui osariikides. Ega me ei pruugigi neist kõigist teadlikud olla, sest eks iga riigiasutus ajab neid asju ise," rääkis ta.

Eestiga tehakse koostööd nende uurimistes, mis puudutavad näiteks seda, kas pank on rikkunud rahapesust hoidumise ja teavitamise reeglistikku ja kas ta võib sellega olla rikkunud ka mingisuguseid finantsasutustele kehtestatud nõudeid Ameerika Ühendriikides.

Üks uurimine puudutab Parmasele teadolevalt New Yorgi osariigis toimepandud võimalikke finantskuritegusid panga poolt. "Päris täpseid etteheiteid, mis Ameerika Ühendriikides pankadele tehakse, ma ei oskagi öelda, sest need on nende uurimised, mitte meie omad," lisas ta.

Eestis on skandinaavia suurpankasid puudutavad uurimised käimas Danske ja Swedbanki osas.

Tibari kasuks räägib rahvusvaheline kogemus

Parmas märkis, et justiitsatašee oluline tööülesanne on Eesti huve neis uurimistes esindada, kuid see pole kaugeltki ainus justiitsatašee ülesanne ja töövaldkond on laiem kui paar käimasolevat konkreetset menetlust.

"Eeskätt saame rääkida info vahendamisest ja isiklike suhete loomisest Ameerika Ühendriikide ametiasutustega. Et infovahetus oleks vahetum, tihedam ja usalduslikum, on kasulikum, kui meil on seal olemas oma inimene, kes teeb end ka sealsete ametiisikutega tuttavaks ja läbi isiklike suhete on kindlasti asju mugavam ja parem ajada," rääkis Parmas.

Parmas märkis, et Tibaril on lai rahvusvaheline kogemus. Konkreetsed rahapesumenetlused ei ole kogu tema töö sisu, atašee ülesandeks on korraldada ja osaleda õigusabi valdkonnas suhetes USA-ga. "Vahendada ka meie parimaid praktikaid, miks mitte jõuda selleni, et saaksime müüa oma knowhow-d menetluse digitaliseerimise osas Ameerika Ühendriikidele."

"Nii õigusalane koostöö kui politseialane koostöö riikide vahel ongi väga tihe ja eks see tulevikus arvestades globaliseerimistrende pigem kipub kasvama," sõnas Parmas.

Menetluste käekäigus Tibar kaasa ei räägi ja suhtlemine Eesti ja USA ametiasutuste vahel toimub otse. "Inimesed saadavad üksteisele meili, helistavad. Ameeriklased on mitmel korral käinud Eestis, on toimunud töökohtumised, kus neile on tutvustatud vajalikus ulatuses, mida nad on soovinud  ja mida meil on võimalikuks peetud jagada informatsiooni menetluste kohta. Siiani pole olnud ühtegi pretensiooni, et oleks midagi jäänud ütlemata. Koostöö on laabud väga hästi."

Freeh büroolt pole riikidele kasulikku infot laekunud

Kas ja kui suures mahus võiks Eesti saada osa võimalikest pankadele määratavatest trahvidest, on Parmase sõnul vara rääkida. "Mingeid sadu miljoneid pole kuskilt tänaseks trahvirahadena välja mõistetud. Kas need summad kunagi välja mõistetakse, seda me ei tea ja sellele on Eestist võimatu vastata. Täpselt nii nagu sellele oli võimatu vastata ka Freeh bürool," sõnas ta.

"Küll aga võimalike trahvirahade jagamiseks teiste riikidega kehtivad Ameerika Ühendriikides konkreetsed reeglid, mis näevad ette seda, et kui teiste riikide ametiasutuste abi on viinud selliste summade väljamõistmiseni, tuleb ka arvesse võtta kui oluline see info on olnud, kuivõrd see on aidanud kaasa menetluse tulemustele ja vastavalt sellele on ette nähtud teatud vahemikud, kui palju neid summasid tuleb teise riigiga jagada," rääkis Parmas.

Ka varem on Eestiga jagatud väljamõistetud summasid ning selleks pole Parmase sõnul olnud vaja palgata konsultatsioonibürood. Tema sõnul pole USA parterid andnud teada, et oleks eelmise valitsuse poolt palgatud Louis Freeh büroolt mingit infot saanud. Ka prokuratuuriga sõlmitud konfidentsiaalsusleppe alusel pole infot vahendatud.

Parmase sõnul ei kaasata Swedbanki taustaga Tibarit otseselt uurimistesse, samuti juhtis ta tähelepanu, et Parmas ei töötanud Swedbankis sel ajal kui kuritegusid toime pandi. "Me ei näe, et info vahendamine võiks kuidagi ohtu sattuda. Indrek Tibari tööülesanded ei puuduta kohtueelse menetluse juhtimist üheski menetluses."

Õigusalases koostöös kerkivad tema sõnul üles takistused, kui need ületavad idapiiri. Venemaale esitatud õigusabitaotlustest sageli vastuseid ei saa. "Koostöö tulemuslikkus ei ole garanteeritud," nentis Parmas. "See kahtlemata mõjutab kriminaalmenetlusi, sest tõsi ta on, et suhtlus üle idapiiri, mis vajaks uurimist, potentsiaalselt see on mahukas, aga sugugi mitte kõige kohta ei õnnestu sealt vastuseid saada."