Alkoholi ostmine Lätist sai alguse viis aastat tagasi, mil Eesti tõstis hoogsalt alkohoolsete jookide aktsiisi. See tekitas käärid Eesti ja Läti jaehindades, sest Lätis jäid aktsiisimaksud oluliselt madalamaks. Algas alkoralli Lätiga: osteti palju, osteti varuks, osteti ka edasimüümiseks.

Alkoholiaktsiisi tõsteti 2015. aastast 2019. aastani. Piirikaubanduse hoogustumise tulemusel alandas Eesti alkoholiaktsiisi alles 2019. aasta juulis veerandi võrra. See viis ka alkoholi jaehindade languseni Eestis. Kuna hinnavahe Lätiga kahanes, hakkas ka alkoholiost Lätist vähenema.

2019. aastal kahanes aktsiiside hinnavahe nii väikeseks, et hinnaerinevuse pärast enam spetsiaalsed kaubareisid end ära ei tasunud.

Näiteks 2019. aasta alguses maksis 40% kangusega viin 0,5 liitrises pudelis Eestis 5.02 eurot, kuid Lätis 3.68 eurot, mis tegi hinnavaheks 1.34 eurot, tipphetkel 2017. aastal oli hinnavahe lausa 1.88 eurot. 2021. aastal on hinnavahe vaid 0.31 eurot.

Möödunud aastal mõjutas kaubareise ka koroonapandeemia, millega piiriületus Lätiga oli väga keeruliseks tehtud. Sellegipoolest osteti Lätist enim suviste puhkusereiside ajal.

Nii on piirikaubandus Eesti lõunapiiril jätkanud langustrendis.

2019. aastal oli Lätist alkoholi ostnute osakaal 33 protsenti ning eelmisel aastal langes see 23 protsendini, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja. Aastal 2017 ja 2018, kui oli piirikaubanduse kõrgaeg, käis Lätist alkoholi ostmas 35 protsenti täiskasvanud elanikkonnast.

"Lätist ostmine on vähenenud seetõttu, et 2019. toimunud aktsiisilangetus tõi kaasa Eesti jaehindade languse. Alkoholi hinnavahe Eesti ja Läti vahel pole enam nii suur, et majanduslikult tasuks spetsiaalset pikemat sõitu ette võtta. Meeles tuleb pidada ka seda, et möödunud aastal kehtisid äärmuslikud piirangud, mis takistasid piirikaubandust," kommenteeris konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Spetsiaalselt Lätis alkoholi järel käimine kadus

Spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käivate inimeste osakaal on langenud alates 2017. aastast kolm korda. Siis käis Lätis spetsiaalselt alkoholi ostmas 18 protsenti vastanutest. Möödunud aastal tegi seda veel vaid 6 protsenti vastanutest.

Lisaks on langenud ka Lätist reisil või läbisõidul olles alkoholi ostjate osakaal 18 protsendini võrdluses 2019. aastaga, mil seda tegi 24 protsenti läbisõitnutest.

Spetsiaalselt Lätist alkoholi ostnutest moodustasid suurima osa Lõuna-Eesti elanikud (49 protsenti). Seejuures olid Lätist läbisõidul või reisil olles alkoholi ostnutest suurim osakaaluga Põhja-Eesti elanikud (41 protsenti), sest 2020. aasta suvel maailma reisipiirangute tingimustes sõideti palju ringi nn Balti mullis ja siis oli lihtne teha peatus ka piiripoodides.

Nüüd ostetakse alkoholi peamiselt isiklikuks tarbimiseks. Alkoholi kingituseks toomine on aastaga langenud 31 protsendilt 23 protsendini, sõpradele ja tuttavatele raha eest toomine langes 28 protsendilt 10 protsendini). Edasimüügiks mõeldud alkoholi osakaal on kadunud peaaegu täielikult.

"Alkoholiaktsiisi osas ootame eelmise aastaga võrreldes 1,7-protsendilist kasvu. Kui me muidu ootame, et alkoholitarbimises tuleb üsna sarnane aasta eelmisele aastale, siis siiski julgeme prognoosida, et selle aasta viimases kvartalis võiks toimuda taastumine turismis, vähemalt osaliselt, ja eelkõige soomlaste n-ö tagasitulemise näol," ütles rahandusministeeriumi analüütik Merliin Laos ERR-ile.

Keskmine Lätist alkoholi ostnu on keskealine eesti mees, kes elab Lõuna-Eestis, on kõrgema sissetulekuga ja joob keskmisest enam alkoholi.

Josingu sõnul ostsid Lätist alkoholi ostnud inimesed kõige sagedamini kaasa veel toiduaineid (62 protsenti) ja mootorikütust (41 protsenti) ning spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimesed ostsid sagedamini veel ka tubakatooteid (23 protsenti) ja ehituskaupu (21 protsenti).

"Lisaks alkoholile on Lätist läbi aastate enim ostetud toidukaupu ja mootorikütuseid. Ostude tippaastaks jäi 2019. aasta, kui toiduaineid oli Lätist ostnud ligikaudu veerand ja mootorikütuseid 17 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest. 2020. aastal Lätist ostmine tulenevalt pandeemiast oluliselt langes," lisas ta.

Aasta-aastalt on vähenenud ka nende osakaal, kel on plaanis spetsiaalselt Lätist mingeid kaupu osta.

2021. aastal plaanib kindlasti või tõenäoliselt Lätti alkoholi ostma minna 16 protsenti, ehituskaupu 13 protsenti, toiduaineid 12 protsenti, mootorikütuseid 10 protsenti ja tubakatooteid 5 protsenti vastanutest. Alkoholi piirikaubanduse vähenemine tulemusel on ka muid kaupu Lätist vähem hakatud ostma.

Piirikaubandus on normaliseerunud

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas uuringut kommenteerides, et tervisekriisi mõju aitas piirikaubanduse mõjude vähenemisele kaasa, kuid see oleks kindlasti toimunud aja jooksul ka tavaolukorras.

"Alkoholiga seotud piirikaubanduse oleme saanud peale viit aastat tagasi taas normaalsusesse, kuid nüüd on tähtis, et otsustajad sarnast viga uuesti ei teeks. Juba järgmise aasta 1. maile on planeeritud diislikütuse aktsiisimäära tõstmine varasemale tasemele, mis motiveerib ühe tegurina taaskord piirikaubandust," kommenteeris Palts.

Rahandusministeerium ootab tänavuselt aastalt kütuseaktsiisi 7,5-protsendilist kasvu.

"See tuleneb peamiselt sellest, et eelmise aasta esimene pool oli ikkagi oluliselt rohkem mõjutatud kriisist," ütles rahandusministeeriumi analüütik Merliin Laos.

Tankimine kolib Lätti tagasi

Paltsi hinnangul asuksid aktsiisitõusu järel transpordiettevõtted taas tankimist Lätis eelistama, ilmselt hakkavad ka eraisikud Lätist kütust ostma. See teeb tööstus-kaubanduskoda murelikuks.

"Kütusekuludelt kokkuhoidmine on paljude leibkondade jaoks suurema tähtsusega, kui näiteks alkoholi või tubaka pealt raha säästmine, ning saavutatud väiksem hinnavahe näiteks tubaka ja alkoholi suhtes ei ole enam niivõrd määrava tähtsusega, kuid Lätis olles on ka neid ja teisi kaubaartikleid kasulik sealt osta. Ehk taaskord on oht, et motiveerime suurt hulka inimesi aga ka ettevõtjaid tegema kulutusi Lätis, mis taas kahjustab meie maksulaekumisi, ja paneb ettevõtjad naabritega võrreldes halvemasse konkurentsisituatsiooni" ütles Palts.

Ta rõhutas, et aktsiiside puhul tuleb alati vaadata laiemat konteksti – mida teevad meie naaberriigid, kui efektiivne on salaturuga võitlemine, milline on üldine majanduslik olukord ja kütuste puhul kindlasti ka maailmaturul toimuv ja prognoosid.

Josing ütleb, et diislikütuse aktsiisi tõstmine toob kaasa selle, mille see üks kord juba on kaasa toonud ehk kütuse tankimine kolib taas Lätti.

"Ma ei saagi nagu aru, et mitu korda ühele rehale peab astuma, et aru saada millestki," ütleb Josing. "Me ei peaks vaatama ainult seda, mida me tahaksime eelarvesse võib-olla numbrit saada, vaid vaatama üldist konkurentsisituatsiooni, me peame vaatama hinnataset. Nii väikeste vahemaade puhul sa ei saa lubada, et sul on nii erinev hinnatase. See tähendab, et ostetakse sealt, kus on odavam."

Ka rahandusministeerium ei eita, et tankimine kolib aktsiisi tõustes Lätti tagasi.

"Kogused, mis tagasi toodi, viiakse loomulikult piiri taha tagasi. Kui me räägime eelarve seisukohast, siis see kõrgem määr tähendab ikkagi ka mõnevõrra kõrgemaid tulusid," ütleb Laos.

Otsus on aga puhtalt poliitiline ning valitsus on pigem väljendanud soovi ajutine aktsiisilangetus järgmisest kevadest lõpetada. See selgub tänavu kevadel riigi eelarvestrateegia arutelude käigus.