Helme: meie sõnumid politseiriigist kasvatasid EKRE reitingut

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et erakonna toetuse tõusule aitasid kindlasti kaasa Toompeal toimunud meeleavaldused ja partei sõnumid politseiriigi teemal.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus kerkis aprillis 23 protsendile, mis on ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlustes rekordtase. EKRE on teisel kohal nii eestlastest kui muust rahvusest valijate seas.

"Ma nõustun sellega, et toetuse kasvu taga on need sõnumid ja tegevused, mis just aprillikuu sisse on jäänud ja väga selge kommunikatsioon, mis meie erakonna poolt on olnud selle niiöelda politseiriigi teemal ja politsei reageeringu teemal nendele meeleavaldustele," ütles Helme.

EKRE aseesimees Mart Helme ütles, et Toompea meeleavaldused ei olnud EKRE korraldatud, kuid neis nähti võimalust oma valijat kõnetada.

"Meie inimesed otsustasid, et nad lähevad ja küsivad nende inimeste käest, et mis neid siis erutab. Ja ei läinud tühjade kätega - ostsid riigikogu kohvikust pirukaid ja viisid korvitäite kaupa inimestele pirukaid ja pirukasöömise ja -jagamise juures said ka inimestega suhelda," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Martin Helme märkis, et lisaks on toetuse tõusu taga veel suuremad trendid ja laiem taust.

"Eestis on võimul kaks erakonda, mis nimetavad end liberaalseteks, aga nende poliitika ei ole ühestki otsast liberaalne. Lisaks NETS-ile on riigikogu menetluses veel ju meediateenuse seadus, mis täiesti üheselt tekitab meediamajade üle riigiameti tsensuuri. Meil on hädaolukorra seadus, mis samamoodi suurendab Eestis peaministri võimuvertikaali ametiasutuste üle. Need loovad kahtlemata sellele tausta," rääkis Helme.

"Ja kogu see valitsuse sünd, mis tekkis olukorras, kus rahval võeti ära võimalus otsedemokraatiat harrastada referendumi kaudu (Helme viitab EKRE valimislubadusele viia sel kevadel läbi abielureferendum, mis valitsuse lagunemisega seoses ära jäi - toim.)."

"See sõnum, mis meil on olnud, et me oleme see erakond Eestis, mis vaatab rahva poole ja kuulab rahvast, on kahtlemata populaarsusprotsentides saanud peegelduse," lisas Helme.

Saatejuht Arp Müller viitas, et konservatiivne EKRE on viimasel ajal seisnud sõnavabaduse, isikuvabaduste, meeleavaldusvabaduse eest ja küsis Helmelt selgitust sellele, miks on EKRE asunud nimetatud liberaalsete väärtuste kaitsele.

"Meil on juba mitmeid aastaid olnud sellist võltsi ja ebasiirast retoorikat. Liberaalid ei ole liberaalid Eestis. Ja ei olnud sel ajal liberaalid, kui meie olime valitsuses ja ei ole liberaalid siis, kui nad on ise valitsuses. Tänasel päeval need isikuvabaduste või põhiseaduslike õiguste teemad on igal pool muutunud konservatiivsete poliitiliste jõudude võitlushüüuks ja liberaalid räägivad meile, kuidas tuleb vihakõneseadust rakendada," vastas Helme.

Helme: valdavalt eestikeelsele haridusele üleminek oleks tehtav 15 aastaga

EKRE toetus tõusis märkimisväärselt ka venekeelsete valijate seas, tõustes populaarsuselt teiseks parteiks. Turu-uuringute AS-i küsitluste järgi annaks muust rahvusest vastajatest oma hääle EKRE-le 17 protsenti.

Helme sõnul ei saa vene valijaid käsitleda kui ühte ja ühtemoodi hääletavat kogumit. "Ka venelaste hulgas on erineva maailmavaatega inimesi ja erinevate poliitiliste eelistustega inimesi. See, et meil on olnud 25 aastat üks erakond, kes on sisuliselt monopoliseerinud seda vene häält, siis tegelikult see on väga halb ja ebaloogiline," lausus Helme.

"Aastaid on erinevad Eesti erakonnad üritanud seda kättesaamatut vene häält püüda ühe ja sama trikiga, et minna venelastele rääkima juttu, mida nad arvavad, et venelased kuulda tahavad. See ei ole üldiselt kellegile mingit erilist edu toonud. Aga meie ei ole seda teinud ja ei tee ka praegu. Meie sõnum on olnud kogu aeg üks ja sama - meie seisame traditsioonilise perekonna kaitsel, me seisame immigratsioonivastasel positsioonil ja me ei ole nõus Eesti energeetikat ja põlevkivitööstust allavett laskma," rääkis Helme.

Küsimusele, mis saab venekeelsest koolist, vastas Helme, et üleminek valdavalt eestikeelsele koolile toimuks 15 aastaga.

"Liigume samm-sammult, alustades lasteaias süvendatud eestikeelset õpet, luues võimaluse nendele lastele, kes lasteaias on juba eesti keele selgeks saanud, minna eestikeelsesse kooli või siis nii-öelda vene kooli, kus õpe toimub juba esimeses klassis eesti keeles. Ja niimoodi klass-klassi haaval liigume edasi, samal ajal koolitades juurde õpetajaid, kes on võimelised sellises keskkonnas õpetama eesti keeles. Ja kusagil 15 aastaga me jõuame olukorda, kus järk-järgult on mindud Eestis üle valdavalt eestikeelsele haridusele," rääkis Helme.

"See on midagi, mis ei ärrita mitte kedagi, mis on kõigile jõukohane - ka riigile ja omavalitsustele - ja kus me ei tee seda tohutut viga, et me paneme jõuga kokku eesti ja vene lapsed ja loome mingisuguse keelekeskkonna, kus keegi tunneb end väga halvasti," sõnas ta.

Küsimusele, kas tänavu esimesse klassi läinud laps saab kooli lõpuni venekeelses koolis käia, vastas Helme, et see peab käima järk-järgult. "Ja meil on võimalik samm-sammult ka neid olemasolevaid kooli astmeid üle viia rohkem eestikeelsele õppele," lausus Helme.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: