Viimasel ajal kuulutatakse ajakirjanduses kord ühte, kord teist erakonda kõige kauem Eesti poliitmaastikul tegutsenuks. Minu veendumust mööda on selleks 1991. aastal asutatud Keskerakond ─ kõige kogenum, kõige tugevam, ka ränkraskeid päevi näinud, kuid imeliselt vankumatu.

Ma tean ühest aastatetagusest koosviibimisest, millel kolm tollase Isamaa juhtfiguuri sõlmisid kokkuleppe, et hakkavad Keskerakonda hävitama. Seda kava nad kaua varjata ja rakendada ei suutnud. Ning ei jätkunud neil ka jõudu Keskerakond välja suretada. Kuigi tihedas poliitilises konkurentsis oli neil abilisi palju. Keskerakond elab edasi oma elu ─ jah, kirjut, jah hoogsat, aga edukat ─ Eesti rahva toetusel.

Nüüd on EKRE läinud varasemate eeskujul teisele likvideerimise katsele. Eelmisel nädalal tegid nad abitu ürituse kaitsta eelnõud, mis nägi ette Keskerakonna sundlõpetamist, sest Keskerakond on kriminaalkorras karistatud näiteks Priit Toobali juhtumi pärast.

Ei õnnestu nende avantüür! Nii nagu ei lähe täkke ka EKRE teine fundamentaalselt vigane plaan, Eesti äratulek Euroopa Liidust. Kiuslikult meenub, et aasta tagasi kirjutas Eesti Päevaleht: "Kokku on Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas 264 seadusrikkujat. Täpselt pooled neist on sooritanud räige kuriteo. Naistepeksjad, pedofiilid jne." Mis kaalub selle bande kõrval üks Priit Toobal?

Kohalikud valimised toimuvad 17. oktoobril. Selge, et praegu otsivad kõik, millega silma paista, tähelepanu võita ja hääli koguda. Kõige lärmakamalt EKRE. Ja kõige meeletumalt. Pärast kaht aastat Keskerakonnaga kooselu valitsuses oleks neid nüüd opositsioonis nagu mingi kärbes hammustanud. Vehivad ja rahmeldavad justkui palavikuhoos. Kas peaks nad viiruskontrolli suunama?

Teisalt, miks peaks Keskerakond pead valutama EKRE pärast? Jah, nad on tõusnud ajutiselt populaarsuselt teisele kohale erakondade seas, peapööritus on silmnähtav. Nende sõnavõtud toovad neile aga valusa pohmelli. Hea küll, tibusid loetakse sügisel. Aga Keskerakond ei lase neil riigilaeva uppi ajada. Keskerakond ei lase neil valejuttu puhuda politseiriigist, sundravist ja kahjulikust Euroopa Liidust.

Kodude uksi ei murta maha, lapsi ei viida ära. Vastupidi, kodusid kaitstakse, lapsi hoitakse ja inimeste tervis ehk elu on pandeemia tingimustes number üks. Lisaeelarvet oli vaja, et kaitsta inimeste tööd ja tervist. Kohe hakkame ettevaatlikult ühiskonda avama. Meeltesegaduses EKRE-l ei õnnestunud lõhkumistöö – suurendada ühiskonna pingeid ühe tühise reitingu pärast.

Erakondade rähklused ei saa olla tähtsamad Eesti ühiskonna tervisest. Seepärast nad tahavadki Keskerakonnast lahti saada. See retsidiiv läheb luhta nii nagu mõne teise erakonna varasemad katsetused. Ja kuhu on need likvideerijad kukkunud?

Ka kõikide oma probleemide keskel on Keskerakond ainult tugevnenud. Ja läheb aina tugevamaks. EKRE murrab oma hambad ja peatselt ei mõista neid enam keegi. Me oleme võimelised tegema koostööd kõikide Eesti erakondadega, kes päriselt tahavad Eesti elu edasi viia. Mõni siis ei taha. Selge.