Laudadele jagatud eksamitöös oli neli varianti, mille seast sai valida sobiva. Lugemisosa juurde käivates ülesannetes kontrolliti eksaminandi tekstimõistmise ning analüüsi- ja järeldamisoskust. Teises osas tuli kirjutada 400-sõnaline kirjand.

"Aktuaalne kaamera" käis uurimas Viimsi gümnaasiumi abiturientidelt, mida nad eksamist arvasid.

"Seal oli hästi palju asju, mis minu jaoks olid juba tuttavad. Me oleme eesti keele tundides juba väga palju harjutanud lugemisülesandeid ja kirjutamisülesandeid. Ma ütleksin, et see eksam oli nii, nagu mina ootasin seda," rääkis Kevin Andris Keskküla.

"Ma ootasin paremaid teemasid või ma ei leidnud täpselt sellist teemat, mida ma oleksin osanud kohe 100 protsenti kirjutada," tõdes Eliise Koolmeister, kes ootas kirjanduse, teaduse või tehnoloogiaga seotud teemasid.

Ta valis teema, kus tuli arutleda valede mõjust üksikinimesele ja ühiskonnale. Sama valis Emil Kotta.

"Kui me käsitleme just koroonaaega, siis selle viirusega seotud valeinformatsiooni peaks välja tooma, aga ka näiteks erineva üleüldise teadusinformatsiooni või ka ajalooliselt on valeinformatsioon väga tähtis olnud, eriti kui me vaatame näiteks Nõukogude Liitu," arutles Kotta.

"Mina tegin mõlemad sporditeema kohta, sest ma ise tegelen ka spordiga ja tundsin, et see oli võrdlemisi kerge teema minu jaoks," ütles Karolina Kibbermann.

"Tippspordi head ja halvad küljed" oli üks teemadest. Kirjutada sai ka põlvkondadevahelistest suhetest ning arutleda, miks on muutunud suhtumine tööse ja puhkamisse.