"Mina vaatan seda ühtpidi sellest vaatenurgast nagu eestlasena vaataks, et politseinik kasutab liigset jõudu ühe mittevägivaldse korrarikkuja kallal ja tapab ta ära. Ja nüüd peaks olema kohus, mis otsustab, et nüüd on karistus selle eest, et sa tapsid selle inimese ära," rääkis Tankler.

"Ameerikas vaadatakse seda aga hoopis läbi teise vaatenurga, sest seal pole näha olnud, et politseinikud kuidagi vastutaksid selle eest, kui nad ebaproportsionaalse jõukasutuse tõttu tapavad või nende käe läbi saavad surma tihtipeale just noored mustanahalised inimesed, ebaproportsionaalselt palju noori mustanahalisi inimesi, kes võib-olla on mingi väikestviisi väärteo korda saatnud," selgitas ta.

Tankler märkis, et George Floydi juhtum on üks esimesi avalikke näiteid sellest, kuidas politsei jõukasutuse tõttu tapetud inimese puhul on jõutud mingisugusegi õiglustundeni ehk kohtuotsuseni, mis näitab, et keegi peab olema vastutav tema surma eest.

Vandekohus mõistis endise USA Minneapolise linna politseiniku Derek Chauvini süüdi mustanahalise George Floydi tapmises ja teda võib ees oodata 40-aastane vanglakaristus. Floydi surm tõukas tagant üleriigilisi meeleavaldusi, mis kestsid kogu möödunud suve.