Tea Danilov: unistus eestikeelsest Sirist ja Zoomist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tea Danilov Autor/allikas: Arenguseire Keskus

19. sajandil jäi eesti keel ellu ja tugevnes tänu sellele, et sellest sai kirjakeel – seda hakati laialdaselt kasutama trükitud kirjasõnas. Vastasel juhul oleks meie keele saatus olnud kurb. 21. sajandil peame eesti keele kestma jäämiseks panema masinad maakeeles suhtlema, kirjutab Tea Danilov.

Me kõik suhtleme igapäevaselt järjest enam nii tehnoloogia vahendusel (need juba tüütuks muutunud Zoomid, Teamsid, Facetime'id jne) kui ka tehnoloogia endaga. See kasvab. Kirjas või kõnes meiega suhtlevaid seadmeid ja masinaid tuleb järjest juurde. Käibefraasiks on kujunenud küsimus: mis keeles hakkab rääkima meie kodune külmkapp?

Kuid isegi, kui külmkapp ei hakkagi päriselt rääkima, vaid suudab oma piiratud sõnumid piisavalt hästi ära vahendada ekraani abil, on tulevikus arvukalt muid seadmeid ja rakendusi, mis kõnele reageerivad ja robothäälega vastavad.

Mida rohkem liigub inimeste vaheline suhtlemine võõrkeelsesse digikeskkonda (näiteks ei saa koroonaajal hoogsalt kasutusse tulnud Zoomi menüüribasid, meeldetuletusi jms eesti keelele seadistada) või hakatakse tehnoloogia endaga suhtlema võõrkeeles (nt Apple'i virtuaalne assistent Siri), seda kehvemasse positsiooni jääb eesti keel.

Inglise keele hiiliv pealetung

Me oleme ingliskeelse tehnoloogiaga nii harjunud, et ei pane seda igapäevaselt tähelegi. Veel enam, see isegi meeldib meile, sest annab võimaluse inglise keelt harjutada.

Eesti Keele Instituudi teadlased Liisi Piits ja Meelis Mihkla kirjutasid hiljuti Arenguseire Keskuse blogis, et näiteks Soomes on iseenesest mõistetav, et kõik tehnikaseadmed on soome keele toega ja valdavalt kasutatakse soomekeelset tarbetarkvara. Eestis see veel nii kahjuks ei ole.

2017. aastal läbi viidud keelehoiakute uuringu põhjal vaid 65 protsenti Eesti elanikest pidas tähtsaks, et mitmesuguseid tehnikaseadmeid (sh arvuteid, telefone, kodumasinaid) oleks võimalik kasutada eesti keeles. Reaalne eesti keele kasutus tarbetarkvaras ja tehnikaseadmetes on veelgi madalam.

Eestis arendatav keeletehnoloogia on tegelikult väga heal järjel ning lisaks on meid soosinud ka korporatsioon Google, mis on eesti keele lisanud umbes saja keele hulka, millele ta on ise välja arendanud nii kõnetuvastuse, kõnesünteesi kui ka masintõlke. Seega on vähemalt Androidi tehnoloogiaplatvormil võimalik paljusid Google'i rakendusi eestikeelsena kasutada.

Muidugi ei laiene Google'i eesti keele teenused väljapoole tema oma äriimpeeriumi. Vaidlus käib, kas Google toob turule ka eestikeelse virtuaalse assistendi. Mõned ütlevad, et see on ainult aja küsimus, teised, et seda ei juhtu. Eestikeelne turg on siiski niivõrd väike, et isegi filantroopiasse kalduvatele kavatsustele tuleb ühel hetkel majandusliku tasuvuse (antud juhul mittetasuvuse) piir ette.

Seis on hea, aga joosta tuleb järjest kiiremini

Seega on meil otstarbekas lähtuda sellest, et meie keelele ei teki laialt, üle erinevate platvormide ja eluvaldkondade kasutatavaid tehnoloogilisi rakendusi, kui me neid ise ei arenda.

See pole uus tõdemus. Riiklik keeletehnoloogia aredamise programm käivitati läbinägelike inimeste poolt juba aastal 1997. Tartu Ülikooli arendatud masintõlge teeb vähem vigu kui Google´i masintõlge, avalik-õiguslikus televisioonis saab subtiitreid helindada, Elisa Raamatu raamatuid ja Postimehe artikleid saab lasta endale ette lugeda robothäälel ning automaatset transkriptsiooni ehk kõnetuvastust kasutavad paljud eesti ettevõtted ja asutused, sealhulgas Riigikogu. Saavutusi on mitmeid ja tase on kõrge.

Kuid sellest võib väheks jääda. Meid ümbritseb kasvavalt välismaine tehnoloogia, millele Eestis toodetud analoogid sageli puuduvad. Suured välismaised digiplatvormid laiendavad oma haaret meediasse, filmitööstusse, transpordi- ja terviseteenustesse. Virtuaalsed assistendid hakkavad korraldama meie päeva. Teedele ilmuvad isejuhtivad sõidukid. Kuidas tagada, et kõige sellega saaks suhelda eesti keeles?

Regulatiivne keskkond saab aidata

Juba viidatud blogiartiklis tegid Liisi Piits ja Meelis Mihkla ettepaneku, et riik võiks seadusandlust täiendada, muutes näiteks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning üldhariduskoolides kohustuslikuks eestikeelse tarkvara ja eestikeelsete platvormide kasutamise. Natuke see kindlasti aitaks, eelkõige kasutajate teadlikkuse tõstmise osas.

Pean tunnistama, et seadistasin ise alles hiljuti Microsoft Teamsi eesti keele peale ümber – see polnud mulle varem üldse pähe tulnud. Aga kuna Eesti turg on väike, ei aitaks selline nõue kuigivõrd luua eesti keele tuge neile tarkvaradele ja keskkondadele, kus seda veel ei ole. Eestikeelset Zoomi me niimoodi ei saaks, samuti ei paneks see nõue veel Apple'i Sirit eesti keeles rääkima.

Eesti keel ei ole ainus väikekeel ning meie turg pole ainus, mis on üle ujutatud ingliskeelsest tehnoloogiast. Arenguseire Keskuse veebiseminaril "Kas tehnoloogia päästab eesti keele?" soovitas TalTechi vanemteadur Tanel Alumäe tõstatada see teema Euroopa Liidu tasandil.

Euroopa Liit võiks kehtestada regulatsiooni, et EL-is turustatavatele keeletehnoloogilistele rakendustele peab olema võimalik kohaliku keele tugi kolmanda osapoole poolt külge pookida. Välja arendaksid selle näiteks kohaliku riigi teadlased riikliku finantseerimise raames.

Midagi kaudselt analoogilist on hetkel käigus panganduses, kus kehtib euroregulatsioon, mis käsib pankadel olla avatud ja pakkuda rakendusliidest finantstehnoloogia ettevõtetele makseteenuste osutamiseks pangakontode kaudu.

Distants läheb raskemaks, aga auhind magusamaks

Kui eesti keelel väikekeelena õnnestub hüpe kõigis eluvaldkondades toimiva ja laialt kasutatava tehnoloogiakeele tasemele, terendab silmapiiril ka auhind. Keeletehnoloogia ning eelkõige masintõlke areng loob väljavaate tulevikust, kus väikekeelte tähtsus kasvab, sedavõrd kuidas suurte keelte oma väheneb.

Kui igapäevaseks saab kõne-kõneks tõlge mistahes keelest mistahes keelde, väheneb vajadus kasutada sildkeelena maailma suuri keeli. Väikeste keelte positsioon maailmas võib sellest tublisti võita. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: