Laaneti sõnul ei pea hirmujutud kaitse-eelarve vähenemisest paika

Foto: ERR

Jutud, et valitsusel on kavas kaitsekulusid kärpida ning kaitse-eelarve seetõttu väheneb, mitte ei jää vähemalt samale tasemele, nagu koalitsioonileppes on ette nähtud, ei vasta tõele ning järgmistel aastatel kaitsekulud kasvavad, ütles "Esimeses stuudios" kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond).

Laaneti sõnul saab isegi olukorras, kus praegune valitsus sai eelmiselt kehvas seisus riigi rahakoti, tõsta eelarves rahalisi vahendeid riigikaitsele.

"Järgmisel aastal saab kaitseministeerium riigieelarvest rohke raha kui käesoleval aastal, ülejärgmisel saab rohkem raha kui käesoleval aastal. Ja nii selle riigi eelarvestrateegia (RES) raames tervikuna. Järgmisel aastal isegi protsent SKP-st on kõrgem kui sel aastal. Need hirmujutud, mida on levitatud, ei pea paika," lausus Laanet.

Laaneti hinnangul kuuluvad eelmise valitsuse poolt praegusesse RES-i sisse kirjutatud kaitsekulud unistuste maailma, mitte reaalsesse ellu ja nendest tuleb samm tagasi astuda.

"Me ei saa täna rääkida konkreetsetest numbritest, loodetavasti neljapäeval võtab valitsus vastu RES-i. Numbrid võivad liikuda suuremaks, võivad liikuda väiksemaks," nentis Laanet.

Laaneti sõnul tähendab kärbete tegemine, et kõik valdkonnad peavad olema solidaarsed ning teistelt elualadelt raha ära võtmine kaitseministeeriumile ei anna suuremat kaitsevõimet. "Kui riigikaitset vaadata, siis selle olulisimaid sambaid on laiapindne riigikaitse. Ka kõik teised valdkonnad peavad sellesse panustama. Kui panna kaitse-eelarvesse 100 miljonit juurde, aga võtame selle sotsiaal- või siseturvalisuse valdkonnast ära, siis see ei kaitse Eestit," rääkis Laanet.  

Laanet märkis, et oma kaitse-eelarvet vaatavad koroonakriisi tingimustes üle kõik Eesti naaberriigid. "Ka nemad vaatavad üle oma riigi kulutused, sest eelarved on suurtes miiniustes ja nii ei saa see jätkuda;" nentis ta.

Laanet kinnitas, et koalitsioonileppesse kirjutatu jääb kindlasti kehtima nii RES-i kui järgmise aasta riigieelarve puhul ehk kaitsekulud ei vähene.

"Ma saan väita julgelt seda, et koalitsioonileppesse on kirja pandud, et kõige madalam tase Eesti riigi kaitse-eelarves on kaks protsenti SKP-st. Pluss kaitseinvesteeringute programm, pluss liitlaste vastuvõtu kohustused. Kõik on täpselt nii nagu koalitsioonileppes kirjas," ütles ta.

Käeoleval aastal peaks kinnitatama ka Eesti riigikaitse arengukava, mis kehtib aastani 2030. Laaneti sõnul on realistlik, et kõik seal kirjeldatud võimekused kümmekonna aastaga ka saavutatakse.

"Me ei ole kinnitanud veel 2030 arengukava. See saab olema, loodan, sügisel kaante vahel. Ma usun, et need võimed, mis soovitakse 2030. aastaks saavutada, saavad olema," lausus ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: