Veebruaris mõistis Harju maakohus Laaneti süüdi ja määras talle karistuseks aasta ja neli kuud tingimisi vangistust.

Vaidlus oli nii selle üle, kas üürileping oli sõlmitud seotud isikuga, kui ka selle üle, kas Laanet teadis, et abikaasa poeg on korruptsioonivastase seaduse järgi temaga seotud isik.

Harju maakohus vastas mõlemale küsimusele jaatavalt, mõistis Laaneti kelmuses süüdi ja karistas teda ühe aasta ja nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega.

Küsimuses, kas üürileping oli sõlmitud seotud isikuga, nõustus Tallinna ringkonnakohus maakohtuga. Samas leidis ringkonnakohus, et justiitsministrile eluasemekulude hüvitamise regulatsioon erines teistest ja justiitsministrile eluasemekulude hüvitamine ei sõltunud sellest, kas üürileping on sõlmitud seotud isikuga.

Ühtlasi pidas ringkonnakohus erinevalt maakohtust usutavaks Laaneti väidet, et ta ei teadnud, et tema abikaasa laps on seotud isik korruptsioonivastane seaduse seitsmenda paragrahvi tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tõendeid, mis lükkaks ümber Laaneti väite, et ta ei tutvunud korruptsioonivastase seaduse seitsmenda paragrahviga, ja selgitused, kuidas tema sai aru seotud isiku mõistest.

Ringkonnakohus nentis, et Laanet ei käitunud piisavalt hoolikalt, kui ta seadusega ei tutvunud, kelmuses süüdimõistmiseks sellest aga ei piisa. Kelmusega on tegemist siis, kui inimene kindlalt teab, et esitab valeandmeid.

Tallinna ringkonnakohus mõistis riigilt Kalle Laaneti kasuks välja õigusabikulud 36 548,40 eurot.

Otsus ei ole jõustunud.

Prokuratuur kaebab tõenäoliselt otsuse riigikohtusse

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokurör Olgerd Petersell ütles kohtulahendit kommenteerides, et prokuratuur on selles kriminaalasjas lähtunud tõenditest, mille kohaselt esitas Laanet eluasemekulude hüvitise taotlemisel valeandmeid.

"Prokuratuuri hinnangul oli tegemist kelmusega. Õigust mõistab kohus, mistõttu viisime tõendid kohtu ette," sõnas Petersell.

Petersell märkis, et kaks kohtukoosseisu on jõudnud prokuratuuri süüdistuse ja tõendite analüüsimise järel seisukohale, et ka abikaasa laps on korruptsioonivastase seaduse mõttes seotud isik.

"Harju maakohus pidas kuritegu tõendatuks ja tunnistas Laaneti kelmuses süüdi. Tallinna ringkonnakohus leidis, et Laanet esitas küll valed andmed ja viis sellega ametnikud eksimusse, kuid kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et ta seda seadusesätet tundis ehk teadis, et esitab valeandmeid," selgitas Petersell.

"Tallinna ringkonnakohus leidis, et pealiskaudsus, ükskõiksus ja olulistesse asjadesse mittesüüvimine näitavad inimese hooletust. Küll aga ei kinnita need kohtu hinnangul inimese tahtlust petta. Ehk teise astme kohus leidis, et Kalle Laanet käitus eluasemekulude hüvitise taotlemisel ebakorrektselt ja hooletult, kuid see ei ole kohtu hinnangul piisav tema kelmuses süüditunnistamiseks," sõnas prokurör.

Prokuratuur ei jaga seda seisukohta. "Meie lähtusime seisukohast, et minister on teadlik korruptsioonivastase seaduse reeglistikust. Tutvume ringkonnakohtu argumentidega põhjalikumalt, kuid suure tõenäosusega esitame riigikohtule kassatsiooni," lausus Petersell.

Laanet: olen rõõmus

"Iga inimene, kes saab õigeksmõistva otsuse, on rõõmus," ütles Laanet ERR-ile peale otsusest teadasaamist.

"Ma ei ole ühtegi kuritegu toime pannud. Kõik, kes on selle kaasusega tutvunud, on sama meelt. Kui prokuratuur edasi ei kaeba, on juba järgmine rõõmutunne, et õigeksmõistev otsus jääb kehtima," lisas Laanet.

"Ma jään oma seisukohale, [et tegemist on prokuratuuri kättemaksuga]. Kõik algas sellest, kui ma justiitsministrina alustasin teatud küsimuste esitamist riigi peaprokurörile. Oma kogemusest tulenevalt üritasin neid ka aidata. Algus on kõik seal," sõnas Laanet.

Laanet on varem rääkinud, et prokuratuuri süüdistus saabus peale tema soovi toonane riigiprokurör Andres Parmas välja vahetada heites talle ette halba juhtimist. Parmas on kinnitanud, et Laanet tegi talle ettepaneku lahkuda, kuid seost prokuratuuri süüdistuse ja Laaneti ettepaneku vahel pole.

Prokuratuur süüdistas Laanetit selles, et ta esitas 2022. ja 2023. aastal justiitsministri ning riigikogu liikmena teadvalt justiitsministeeriumile ning riigikogu kantseleile üürikulude hüvitamiseks taotlusi, mille aluseks olev leping oli sõlmitud seotud isikuga.

Laaneti esitatud üürileping oli sõlmitud osaühinguga, mille omanik ja ainuke juhatuse liige oli tema abikaasa poeg. Kuivõrd riigikogu kantselei ja justiitsministeeriumi ametnikud ei teadnud seda ning neil ei olnud võimalik seda kontrollida, hüvitati süüdistuse järgi Laanetile eluaseme üürikulusid õigusliku aluseta üle 13 000 euro.

Riigikogu võttis Laanetilt saadikupuutumuse. Laanet ütles toona riigikogu ees, et tal ei ole kunagi olnud kavatsust küsida riigilt midagi, milleks tal polnud õigust ning ta ei ole kunagi kuidagi varjanud, kellelt ta korterit üürib – kõik üürilepingud on edastatud ministeeriumidele ja riigikogu kantseleile.