Õiguskantsleri hinnangul ei riku toetusmeede võrdse kohtlemise printsiipi. Küll aga leiab õiguskantsler, et õiguspäraseks võib pidada vaid piiranguid, mis on vältimatult vajalikud nakkusohu vähendamiseks ja kui sellega nakkusohtu ei kaasne või risk on madal, pole see põhiseadusest lähtuvalt lubatav. 

"Õiguspärased on seega üksnes need piirangud, mis on suure nakkusriski tõttu vältimatult vajalikud ja millele ei ole nakkusriski oluliselt vähendavat alternatiivi (nt hajutamise nõue, täituvuspiirang jne)," kirjutas õiguskantsler. 

Vanalinna piirkonda jäävad kohvikud restoranid saavad toetust, kuna suurem osa neist on orienteeritud turistidele ja nende käive sõltub olulisel määral turistide külastamisest ja oluline on ka turistide naasmise ajaks, et ettevõtted oleks säilinud. Samuti on piirkond näiteks toidukulleritele raskesti ligipääsetav. 

Õiguskantsler märkis kirjas restoranipidajale, et ei saa kontrollida piiranguid kehtestava korralduse õiguspärasust, küll aga peaks restoranipidaja pöörduma oma õiguste kaitseks halduskohtusse. 

Õiguskantsler toob kirjas välja, et praeguseks on avaldatud mitmeid teadusuuringuid piirangute tõhususe kohta, samas puuduvad toitlustusasutustele kehtestatud piirangute kehtestamise või pikendamise põhjendustes viited uuringutele, mis aitaksid mõista, millised meetmed on põhjendatud. 

"Tegutsemispiirangute põhjendamiseks on toodud küll üldised võrdlusandmed teiste riikidega, kuid puudub analüüs selle kohta, millises ulatuses on riigid ja seal kehtivad konkreetsed piirangud võrreldavad arvestades nende geograafilist, sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist tausta," kirjutas õiguskantsler. 

Näitena tuuakse kirjas, et Eesti restoranikultuurile ei pruugi olla omased teiste riikide näitajad, kuna restoranis käimise sagedus ja käitumismaneer on erinevad. 

Samuti pole piirangute kehtestamise korralduses põhjendatud, miks peetakse nakkusohuks restoranis söömist üksi või kahekesi, kui tagatakse mitme meetri suurune vahemaa võõrastest inimestest. 

Piirangute põhjendusena viidatakse sellele, et paljud inimesed ei tea, kus nad on koroonaviirusega nakatunud. Restoranid on aga juba nädalaid suletud olnud ja jätkuvalt ei tea märkimisväärne osa inimesi nakkuse allikat, seega ei saa nakatumiskohaks olla ka suletud restoranid. "Seega ei saa ilma täiendavate selgitusteta omistada kategooriat "teadmata nakatumiskoht" ühelegi konkreetsele tegevusele seahulgas restoranidele," kirjutas õiguskantsler. 

Piirangute kehtestamisel pole arvestatud ka sellega, et erinevatel tegevustel on erinev nakatumisrisk ja seetõttu peavad ka haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed olema erinevad. 

"Näiteks oleks võimalik jagada tegevus vähese, keskmise ja kõrge nakkusohuga tegevusteks ning kehtestada piirangud vastavalt sellele. Hetkel on meetmete vajalikkuse ja alternatiivide hindamise asemel valitud rangeim võimalik meede – toitlustusasutuste sulgemine. See aga peaks olema viimane abinõu," kirjutas õiguskantsler. 

Mida rangemad on piirangud isiku suhtes, seda selgem peab olema nende vajadus ja eesmärk, märkis õiguskantsler. Riik pole aga analüüsinud, kas ja miks on toitlustuasutuste tegutsemispiirang ja selle pikendamine koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik. 

"Eriolukorra ajal 2020. aastal riik restorane näiteks üleriigiliselt ja lausaliselt ei sulgenud. Teadaolevalt puuduvad ka andmed, mis kinnitaks, et restoranide külastamine juba varem kehtestatud piiranguid järgides tekitaks vältimatult nakkusohtlikke lähikontakte võõraste vahel," kirjutas õiguskantsler. 

Õiguskantsler toob välja, et kui restoranipidajal on tunne, et piirangud on õigusvastased ja talle kahju tekitanud, on tal võimalik esitada kaebus halduskohtusse korralduse tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks.